Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Merel konkureerivad soodustused

Sirje Rank 21. mai 2001, 00:00

Alar Streimann, välisministeeriumi asekantsler ja Eesti pealäbirääkija liitumiskõnelustel Euroopa Liiduga (EL), kinnitab, et taxfree kaubanduse lõpetamise üleminekuaja küsimus võib lauale tulla veel enne suve algust koos muude maksuküsimustega. Ajastamise tingib liitumiskõnelustel kujunenud taktikaliselt sobiv seis. ?Me ei oleks küsimust tõstatanud, kui ei loodaks edule,? ütleb Streimann.

Õige hetk on tekkinud seoses arengutega Läänemere konkurentsisituatsioonis.

Põhjamaade toetused laevafirmadele on kasvamas. Rootsi plaanib üle minna netopalga süsteemile, mis on üks ELis lubatud erand, vabastades laevafirmad meremeeste palkadega seotud maksudest. Soome peab ilmselt sama tegema.

Lisaks rakendavad Eesti rivaalid ristsubsideerimist, kasutades väiksema konkurentsiga liinidelt teenitud tulu teiste liinide toetamiseks. Tänu Ahvenamaa eristaatusele on neil võimalik jätkata ka taxfree kaubandust, mis mujal ELis 1999. aasta juulist kaotati. Eesti jaoks on veel lähiminevikust lahendamata Eesti laevade boikoteerimine, mis sisuliselt tähendab ELiga sõlmitud assotsieerumislepingu rikkumist. Sadamamaksud on Soomes oma laevadele soodsamad kui Eesti alustele, jne jne.

Eesti valitsuse laevanduspoliitika aastateks 2000?2004 sätestab, et ?arvestades Eesti pingelist riigieelarvet, ei peeta otstarbekaks teha ettepanekuid riiklike subsiidiumide kehtestamiseks laevandusettevõtjatele nagu seda on tehtud näiteks Soomes?.

Üks võimalik alternatiiv on taotleda ELilt taxfree kaubandusele pikendust, mis on laevandusfirmade peamisi tuluallikaid. Teine võimalus on taotleda toetust ELi solidaarsusfondist. Vajalik summa oleks teede- ja sideministri Toivo Jürgensoni hinnangul 3 miljardit krooni.

Alar Streimanni sõnul käib praegu töö analüüsidega, kus keskne dokument on konsultatsioonifirma KPMG uurimus taxfree müügi kaotamise mõjudest Eestile.

Et uuringu tellija on välisministeerium ja see puudutab eelkõige laevandust ja mitte mõju Eesti majandusele laiemalt, on dokumendi usaldusväärsuses omajagu kahtlejaid. Uurimus leiab, et mõju ei ole suur.

?KPMG suudab tõestada mida iganes,? ütleb teede- ja sideministeeriumi pressiesindaja Aap Tänav. Erinevalt rahandus- ja välisministeeriumist on teede- ja sideministeerium kogu aeg olnud seisukohal, et Eesti peab taotlema taxfree osas 5?10aastast üleminekuaega.

Valitsus on küsimust arutades kaldunud kord taxfree poolt, kord vastu. Raskeks teeb otsuse põhjaliku makromajandusliku uurimuse puudumine.

Silja Line Eesti juhatuse esimehe Meelis Laido sõnul on Eesti majanduse kolm alustala praegu Soome turistid, allhanked ja kütusetransiit. Taxfree kaotamine ja sellele paratamatult järgnev mitmekordne piletihinna tõus vähendaks oluliselt turistide voolu, kuna lõviosa neist ? mullu 68% ? saabub Eestisse meritsi. Laido sõnul ei ole Eesti majandus veel nii tugev, et sellise riski peale minna.

ELi astumine tõotab küll suuri toetusi maapiirkondade arenguks, kuid kas see on prioriteet ? agraartööstus, imestab Laido, pidades targemaks ära kasutada Eesti mereäärset asendit.

Soome turist ei külasta ainult laeva taxfree kauplust, vaid tuleb valdavalt ka maale ja pruugib teenuseid juukselõikusest meelelahutuse ja raviteenusteni välja. 1998. aastaks oli teenustesfääris loodud lisandväärtuse osakaal Eesti sisemajanduse kogutoodangus 60%, aidates kärpida Eesti suurt jooksevkonto puudujääki.

Ehkki taxfree probleemi peetakse Eestis kohati mitte riigi, vaid ühe laevafirma ehk Hansatee Grupi probleemiks, mõjutab see Eesti ettevõtlust laiemalt. Hansatee finantsjuhi Andres Hundi sõnul sooritab nende kontsernile allhankeid 500 juriidilist isikut, kellelt teenuste ostmiseks kulutati mullu 400 miljonit krooni. Tallinna teenindus- ja kaubandusfirmadele on soome turist oluline klient.

Üleminekuaega oleks ettevõtjatele vaja ümberorienteerumiseks ? näiteks teistele kliendigruppidele ning Eesti majanduse üldiseks tugevnemiseks.

Laevafirmades hakkaks reisijateveo asemel enam rõhku minema kaubavedudele. Tallinn?Helsingi liinile jääksid kiirlaevad, sest suured alused kaotaks mõtte. Need suunduks muudele liinidele nagu Ahvenamaale või Venemaale. Viimasel juhul on Eesti praegu taas ebasoodsas konkurentsiseisus, kuna Venemaaga ei ole Eestil enamsoodustusre?iimi.

ELi nelja aasta tagune otsus mitte järgida põhimõtet toetusteta ettevõtlusest, lubades laevafirmadele soodustusi, on vallandanud doominoefekti ? kõigepealt võttis toetused kasutusele Holland, siis Taani ja nüüd Rootsi. Konkurents käib rohkem soodustuste kui meresõidu efektiivsuse alal, kritiseeris hiljuti Soome press.

Soome doteerib praegu vaid kaubalaevandust, kuid sellest hoolimata on Soome riigieelarves merenduse toetamiseks ette nähtud 640 miljonit Eesti krooni, reisilaevade lisandumine lisaks veel 1,1?1,3 miljardit krooni, kirjutas hiljuti Helsingin Sanomat.

Rootsis kasvavad riigi kulutused merenduse toetamiseks 893 miljonilt kroonilt 2,2?2,4 miljardile kroonile.

Soome ühiskonnas on puhkenud vaidlus, kas ikka tõesti on vaja ühte tegevusala sadade miljonite markadega toetada. Ohus on töökohad ning Soome püsimine mereriigina. Erinevalt Eestist on maksurahaga ujuvate hotellide ja restoranide doteerimise suhtes kriitilised ka Soome majutus- ja toitlustusasutused.

Praegu ei paista aga tugimeetmetele lõppu tulevat. Järgmist raundi ennustatakse Läänemerel päevast, mil Eestist saab Euroopa Liidu liige.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:31
Otsi:

Ava täpsem otsing