Norma äratas börsi ellu

Möödunud nädal oli aktsiaturgudel hea. USA Föderaalreservi otsusele alandada baasintressi veel poole protsendipunkti võrra reageeris Ühendriikide aktsiaturg positiivselt 20tunnilise hilinemisega, aga siiski reageeris. Esimene reaktsioon oli negatiivne, sest turuosalised võtsid Fedi selgitust liiga tõsiselt

Viimastel aastatel pool varjusurmas olnud Tallinna Väärtpaberibörsil on hakanud viimastel kuudel tasapisi elu sisse tekkima. Neljapäevane kauplemispäev meenutas mõnevõrra 1997. aasta kuuma suve. Nimelt saavutas Norma aksia kõigi aegade suuruselt teise kauplemismahuga päeva. Päeva jooksul vahetas omanikku 1,1 miljonit Norma aktsiat. Vaid 16. juulil 1997. kaubeldi Norma aktsiaga enam ? toona vahetas omanikku 1,6 miljonit aktsiat.

Äripäeva andmetel on suurte mahtude taga riskihajutusfond (õigem nimetus oleks riskifondiks) LHV Arbitraaz, kellele on Hansapank aprillis sõlminud suuremahulisi erineva tähtajaga tulevikutehinguid (optsioone) Norma aktsiatele. Kuna panused on suured, siis hakkas Hansapank oma positsioone kaitsma võimalikult paljude aktsiate kokkuostmisega.

Kas Äripäeval on õigus või mitte, peaks selguma hiljemalt sügiseks. Positiivne on aga asjaolu, et Eesti finsntsurgudele on tekkinud fond, mis on tekitanud börsile elevust, suurema likviidsuse näol.

Et väärtpaberibörs oleks elujõuline vajab ta vähemalt kahte tüüpi investoreid. Pikaajalisi investoreid, mis suurendavad turu kapitaliseeritust ning spekulante, mis tekitavad turule likviidsust.

1997. aasta bösri ülekuumenemise üks põhjusi oli asjaolu, et kõik investorid, kaasa arvatud väikeinvestorid, olid tulid turule eesmärgiga teenida lühiajalisi kasumeid. Pikaajalisema nägemusega investoreid oli minimaalselt, õigemini nad praktiliselt puudusid. Mitte keegi ei kasutanud terminit investeerima, vaid käibes on tänapäevani börsil määngima. Pärast börsikrahhi, kui kiireid kasumeid enam teenida polnud võimalik, lahkusid tuhanded väikeinvestorid börsilt ja pole senini tagasi saabunud. Mõningat elevust tekkis Eesti Telekomi aktsiate noteerimine börsil, kuid ka siin oli valdaval enamusel aktsiate märkijatel silme ees kiire teenimisvõimalus, mitte pikaajaline investeerimine.

Möödunud nädala kaks börsipäeva, kus päevakäibed ületasid 50 miljoni krooni, hakkab tasapisi meenutama juba nelja aasta taguseid aegu. Kui võtta arvesse, et aktsiate hinnad on mõnevõrra madalamad kui toona, kaubeldavate aktsiate arv aga peaaegu poole väiksem, võib praeguse seisuga küllaltki rahule jääda. Tendentsid on positiivsed ja nende jätkudes võib loota, et peagi tulevad väikeinvestorid börsile tagasi.