Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Sotsiaalvaldkond saab enim lisaraha
Ministeeriumid peavad esitama oma eelarvesoovid 18. juuniks, sealjuures võib põhjendatud taotlusi esitada 20% ulatuses rohkem, kui ministeeriumi piirsumma ette näeb.
Iga ministeeriumi baaskulutusi on kärbitud 3%, et kulusid ratsionaliseerida.
Põhiliselt peaksid projekti järgi 2002. aasta riigieelarves suurenema kulutused riigikaitsele, pensionikindlustusele ning haigekassale.
Kõige rohkem ehk 646,8 miljonit krooni kasvab tänavusega võrreldes sotsiaalministeeriumi eelarve. Ministeerium ise polnud reedel sel teemal veel valmis kommentaare andma.
Rahandusministeeriumi riigieelarveosakonna juhataja Ants Liiver selgitas, et sotsiaalministeeriumi valitsemisala kulud sisaldavad eraldisi Eesti Haigekassale riikliku ravikindlustuse kuludeks. ?Kasv on seotud sotsiaalmaksu laekumise kasvuga 10,5%. Toetuste olulist suurenemist ei ole kavandatud,? märkis Liiver.
Riigi kulutustest vähenevad intressimaksed 24 miljoni krooni võrra. Intressimaksed kavandatakse laenu tagasimaksegraafikute alusel.
Riikliku pensionikindlustuse eelarve suureneb järgmisel aastal 843,5 miljoni krooni võrra. Liiveri sõnul on riikliku pensionikindlustuse vahendite kasv samuti seotud sotsiaalmaksu kasvu prognoosiga. ?Pensionid järgmisel aastal mõnevõrra suurenevad, kuid see on seotud pensionide indekseerimisega,? lisas Liiver.
Järgmise aasta riigieelarve kulud on esialgse kava kohaselt 32 miljardit krooni ja tulud 33 miljardit krooni. Maksudest ja laekumistest on kavandatud kasv 2 miljardit krooni. Suurem kasv on kavandatud sotsiaalmaksu, käibemaksu, tulumaksu osas.
237,5 miljoni krooni võrra suurendab tulude kasvu välisabi suurenemine, märkis Ants Liiver.