Turismitalu omanik kardab euronõudeid

Eda-Liis Kann 21. mai 2001, 00:00

Kui ürgset elulaadi müüvad turismitalud peavad näiteks sajandivanuse rehielamu uste kohale paigaldama valgustatud tahvlid väljapääsu ja tulekustutusvahendite asukoha kohta ning ehitama uued euroköögid, muudab see pakutava teenuse naeruväärseks, ütleb Jurna talu peremees Mati Tarvis. Tema sõnul on eriti karmid nõuded, mis käivad köögi kohta ja mis muudavad nii tööd ja looduslähedast toitumist väärtustavad lastelaagrid kui ka hubased turismitalud steriilseteks magamis- ja ujumisvõimalusega eurohotellideks. ?Seitsme aasta jooksul oleme toitlustanud oma turismitalus 15 000 turisti ja meil on ööbinud 500 turisti, kes on samuti meil söönud,? räägib Tarvis. ?Meie andmetel ei ole siit keegi seni mürgitust saanud. Toit on kohalik ja 95 protsenti sellest on puhas toidulisanditest, mis on lääne maailma inimestele nii palju allergiaid tootnud.?

Võrumaal taluturismi korraldava Aigar Piho sõnul ei tohi Euroopa Liitu minnes pakkuda lastele ravimteed ega loodusest pärit sööki, ka ei tohi nad ise süüa teha ja oma nõusid pesta. Samuti ei tohi turistidele pakkuda omakasvatatud toitu, rääkimata sellest, et turist ei või süüa siga, mille talumees on oma käega maha löönud.

Piho sõnul on üks absurdi näide ka see, et kööki ei või minna inimene, kel pole sanitaarraamatut. Teine näide on kuivkäimla, mis on küll lubatud, aga seal peab olema turvas või saepuru pealeraputamiseks, voolav vesi kätepesuks ja ühekordsed käterätid.

Pärna talu peremehe Enn Supsi sõnul ei tea keegi, mis tegelikult juhtub ELiga liitumisel ja mida EL tegelikult nõuab.

?Sügisel on vaja majutustuppa lauda ja toole pole vaja, kevadel on juba need nõudmised vastupidised: et toole on vaja ning lauda pole vaja. Kord on vaja topeltmadratseid, kui oled need ostnud, selgub, et tegelikult ikka ei ole neid vaja,? nendib Sups. ?Kui olen just ehitanud sauna, kästakse uus sauna sein maha lammutada ja ehitada lehtpuust sein,? räägib Sups.

Mittetulundusühingu Eesti Maaturism tegevdirektori Margus Timmo sõnul on loomulik, et leidub tobedaid nüansse ja reegleid, kuid need on üksikud ega pane äri seisma.

?Kuna toiduseadusest tulenevad nõudmised on kõik kliendi ohutuse ja turvalisuse tagamiseks, tuleb neid ka täita,? nendib Timmo. Ta lisab, et kui raha teenitakse toitlustuse ja kliendi teenindusega, on loomulik, et tuleb investeerida toidu ohutusse ning peab rohkem teadma, kuidas toiduaineid säilitada ja töödelda.

?Kuigi nende nõuete täitmine eeldab suuri investeeringuid, pole see võimatu, kuna ELi puhul kaasneb ühelt poolt küll nõue, mis motiveerib turisti turvalisust tõstma, kuid teiselt poolt antakse võimalus taotleda selleks ka vahendeid,? lisab Timmo.

Timmo sõnul on toitlustusteenuse kvaliteedi nõuded maaettevõtjatele probleemiks kohalike tervisekaitseinspektorite nõudmiste tõttu, kes kujutavad ette, et peavad kõiki kontrollima ja asutusi sulgema. Tegelikult peavad tervisekaitseinspektorid olema eelkõige konsultandid ning andma nõu, kuidas saab taluköögis sedasi teenindada, et klient kõhutõppe ei jääks ja et talu ei kaotaks samas oma rahvuslikku kultuuripärandit.

Otepääl tegutseva Marguse Talu Puhkemaja peremees Meelis Linnamägi on kindel, et kuna Lääne-Euroopas tegutsevad paljud turismitalud, kus tehakse süüa tavalistes taluköökides, ei saa ka Eestis ELiga liitumisel midagi muutuda. ?Kuna toitlustusasutuse nimetusega kaasnevad erinevad standardid ja nõuded, tuleb teha lihtsalt vahet restoranil ja väiksemal toitlustusasutustel,? lisab ta.

Timmo sõnul peavad euronõuete täitmise hirmus nurisevad maa turismiettevõtjad tõstma turismitaludes pakutavate teenuste suhteliselt madalat kvaliteeti. Eestis on probleemiks kompott-turismi viljelemine, mis välistab spetsialiseerumise ühele konkreetsele teenusele ning lõppkokkuvõttes viib kogu teenuse kvaliteedi alla. Kuna kvaliteedi osas valitseb maal seinast-seina olukord, peavad ettevõtjad spetsialiseeruma ning pakkuma kindlat toodet kindlale turule.

Ebameeldivusi tekitab Timmo sõnul ka vale reklaam. ?Enamik turismiettevõtjad reklaamivad välja, et on kümme voodikohta, matkarajad, ratsutamine, paadisõit jne. Kui kohale jõuad, selgub, et on üks kulunud kummipaat, metsas jalutamise võimalus ning üks taltsutamata hobune,? nendib Timmo. Et väljapakutu vastaks tõepoolest sellele, mida me tegelikult kogeme, ning et ära hoida pettumusi, peaks maaturism hotellide eeskujul arenema standardite suunas.

Jurna talu peremehe Mati Tarvise sõnul tervendas kaks aastat tagasi kehtestatud atesteerimiskord turismitalude olukorda. Järgmise sammuna peab tema sõnul kehtestama taludele mingid taseme näitajad, nagu hotellides on tärnide süsteem.

?Näiteks ühe ristikheinaõiega talu vastaks elementaarsetele nõudmistele ning viie ristikheinaõiega märgitud talus on kõik olemas ? WC igas toas, du?id, saunad jne. Vastavalt ristikheinaõite arvule peaks kujunema ka hinnatase, mis lõpetaks ära tavalise küsimuse, et miks teil nii kallis või odav on,? räägib Tarvis.

Kuna euronõuete täitmine eeldab mahukaid investeeringuid, loodab Eesti Maaturismi Ühendus Eesti ühinemisel ELiga saada kuni 2010. aastani üleminekuperioodi, mille vältel kohandada Eesti seadusandlust ja turismitaludes pakutav teenust nõuetele vastavaks. Selleks aga tuleb Tarvise sõnul viia sisse klausel, et iga aasta või kahe aastaga tuleb mingi konkreetne nõue täita. Näiteks 2002 kanalisatsioon, 2003 tualetimajandus, 2004 du?id jne.

Nende projektide rahastamiseks võiks nii riik kui ka kohalik omavalitsusüksus anda abi. Näiteks pool kanalisatsiooni maksumusest, kolmandik iga tualeti kohta jne.

Riigipoolne toetus võiks aga tulla 4 miljardi krooni suurusest turismi käibest, millest praegu ei saa turismiettevõtted sentigi. ?Kuna see raha on turismiettevõtete enda teenitud, siis peab ka tagasi investeerima vähemalt 5% ehk 200 miljonit krooni,? selgitab Tarvis.

Vaba Euroopa Keskuse tegevdirektori ja majandusteadlase Ivar Raigi väitel pole aga ELiga liitumisläbirääkimisi pidav Eesti delegatsioon turismi valdkonnas üleminekuperioodi taotlenud. ?Selge on see, et mitte ainult turismi vallas, vaid paljudes teisteski valdkondades tuleks taotleda üleminekuperioode palju rohkem, kui me seda seni oleme teinud,? tõdeb Raig.

Kuna turismitalude probleemid ei avalda Eesti makromajandusele nii suurt mõju, siis pole Raigi sõnul seal erandeid nõudma hakatud.

Turismitalude puhul tekib küsimus, et kas näiteks sajakonna turismitalu elektrisüsteemide viimine nõuetega vastavusse on just see asi, mille pärast tasub hakata Euroopa Liidus sõdima, nendib Raig.

Erandeid oleks vaja väga tõsistele asjadele nagu põlevkivile, mis on oluliselt kaalukam ja mille taga on palju suuremad rahad ning mis avaldab mõju makromajandusele. Kui aga erandite nõudmise taga on vaid sajad tuhanded kroonid nagu turismiettevõtjate puhul, siis on need vaid kopikad ning neid ei saa arvestada.

Riigikantselei ELi infosekretariaadi nõuniku Paavo Palgi kinnitusel puuduvad turismindust reguleerivaid üleeuroopalised õigusaktid, mistõttu liitumisläbirääkimistel pole põhjust käsitleda majutusega seonduvaid küsimusi. ?Sauna või majutustoa sisustust EL ei sätesta. Liitu ei huvita, kas mõnes meie majutusasutuses on du?? või mitte,? märgib Palk. Pole ühtegi normi, kui ürgselt turist endale toitu teha tohib, sest igaüks vastutab oma tervise eest ise.

EL mõjutab turismindust vaid sätestades müüdava toidu käitlemise nõuded. Need ei keela loodusliku tee või omakasvatatud toidu kasutamist. ?Vastupidi, loogiline on eelistada talu enda toitu, sest nii kaob oht, et transportimisel midagi rikneb,? leiab Palk.

Samuti pole ELil ja sanitaarraamatul vähimatki seost. ELi õigusaktid keelavad köögis töötada vaid isikuil, kel kindlalt või arvatavalt on kõhulahtisus, põletikulised paised ja haavad või toidu kaudu nakkav tõbi. Absurdsete nõuetega ei soostuks senised ELi liikmesriigid ja meilt ei nõua keegi enamat, räägib Palk.

_______________________________

Eestis kokku:

800 turismiettevõtet 24 000 voodikohta

suurlinnades

200 turismiettevõtet, 12 000 voodikohta

maal ja väikelinnades

600 turismiettevõtet, 12 000 voodikohta

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 11:31
    Otsi:

    Ava täpsem otsing