Mõõdukate kava pärsib ettevõtlust

?Kui seaduseid niimoodi kogu aeg kõigutatakse, siis lähevad kõik meie ettevõtlusplaanid vastu taevast,? ütles kaubandusega tegeleva OÜ Varson juht Tiit Laur. ?Kõik firmad teevad ju ikka pikema aja peal oma äriplaane ja arvestavad oma investeeringutega.?

Nädalavahetusel peetud Mõõdukate üldkogul ütles Ilves, et ettevõtete tulumaksu kaotamine ei ole loonud hulgaliselt uusi töökohti, nagu loodeti. ?Tööpuudus kasvab endiselt,? märkis Ilves.

Rahandusminister Siim Kallase sõnul ei sõltu aga töökohtade kasv ainult investeeringutest, vaid oskustööjõu olemasolust. ?Majanduskasvu ning töökohtade arvu tõstmiseks on vaja muutusi tööjõuturul ja kutseharidussüsteemis,? ütles Kallas.

Statistikaameti andmeil suurenesid ettevõtete investeeringud põhivarasse 2000. aastal 8 protsenti võrreldes eelmisega. Investorid on mitmetes uuringutes tähelepanu juhitud ka Eesti tulumaksu süsteemi positiivsele mõjule.

Ministeeriumi nõuniku Madis Mülleri sõnul on väga raske ette kujutada, kuidas võiks ettevõtetele investeeringuteks täiendavate võimaluste tekitamine majanduse arengule mitte hästi mõjuda. ?Samas ei ole muidugi võimalik eristada maksuseaduse mõju arengunäitajatele kõigi teiste tegurite mõjudest, mistõttu ei tahaks ka spekuleerida teemal, kui mitu uut töökohta tulumaksuseaduse muudatus kaasa on toonud,? sõnas Müller. ?Kõige paremini tõestab Eesti isesuguse maksusüsteemi eeliseid ja tulemuslikkust just asjaolu, et meie naaberriigid on Eestile loodud konkurentsieelise pärast juba tõepoolest murelikuks muutunud. Järelikult meie maksusüsteem on ka välisinvestorite silmis tõsiseks argumendiks.?

Noored Mõõdukad algatasid paari nädala eest mõtte taastada Tallinna ja Harjumaa ettevõtete investeeringute tulumaksustamine, sest see pole nende hinnangul toonud kaasa ettevõtluse ega tööhõive loodetud edenemist.

?Kui tulumaksu kaotamine paari aasta eest arutlusel oli, siis algselt oligi see mõeldud regionaalse arengu soodustamiseks,? rääkis endine majandusminister Jaak Leimann. ?Siis aga surusid reformierakondlased läbi oma ettepaneku ning seadus hakkas kehtima kõigile ettevõtetele ja nüüd ei tasu loomulikul hüppeliselt tulumaks jälle taastada.? Leimanni sõnul poleks see hea signaal maailmale. ?Kohe alguses oleks pidanud reforme tegema pikaajaliselt nii viie aasta jooksul ning järk-järgult tulumaksu kaotama,? rääkis Leimann. ?Praegu aga peaks keskenduma sellele, et kuidas panna makse paremini laekuma ning sellega katta puudu jääv miljard,? lisas Leimann vihjates ettevõtte tulumaksu kaotamise tõttu laekumata jäänud summale.

Rahanduskomisjoni kuuluv riigikogu liige mõõdukas Rein Järvelill sõnas, et praegu ei hakka nad ühtki seadust muutma, sest peavad koalitsioonileppest kinni. Samas nägi ta võimalust, et küsimus tuleb päevakorrale uues riigikogu koosseisus.

Sügisel Eesti Eduka Arengu foorumil mainis Eesti Tööandjate ja Tööstuse Keskliidu esimees Jüri Käo, et välisinvestorid arvestavad juba praegu äriplaane tehes võimalusega, et paari aasta pärast võib Eesti ettevõtete tulumaksu taastada.

Madis Mülleri hinnangul oleks asjades seesugune käik aga äärmiselt ebatõenäoline. ?Ettevõtete tulumaksu endisel kujul taastamise esmaseks tagajärjeks oleks ilmselt investeeringute vähenemine ? seda nii kohalike ettevõtete kui ka välisinvestorite poolelt,? prognoosis ta. ?Väheneks ka usaldusväärsus Eesti seadusandliku keskkonna suhtes, kui me maksuseadusi põhimõttelistes küsimustes niivõrd lühikese ajavahemiku jooksul edasi-tagasi muudame.?

Statistikaameti andmetel kasvasid 2000. aastal otseinvesteeringud Eestisse 1,5 korda võrreldes eelmise aastaga. Investeeringud väljapoole Eestit kasvasid 2 korda.