Peremehed ja vargad metsa kallal

Väinu Rozental 22. mai 2001, 00:00

Keskkonnainspektsiooni andmetest nähtub, et metsavargad ja metsaomanikud raiuvad seadust rikkudes juba enam-vähem ühepalju. Selle aasta esimeses kvartalis tekitasid vargad keskkonnakahju 15,7 miljoni krooni eest ja omanikud 14,5 miljoni krooni eest.

?Kui varas tekitab koorma-kahega keskkonnakahju umbes 80 000 krooni väärtuses, siis erametsa omanik tekitab tunduvalt suuremat kahju,? seletab keskkonnainspektsiooni Ida-Virumaa osakonna juhataja Andrus Simson. ?Meie kandis pole miljoni krooni suuruse kahju tekitamine erametsas enam haruldus.?

Võrumaa maakohtu kohtuniku Vambola Olli sõnul ajavad osava jutuga metsaärikad sageli metsaomaniku segadusse. ?Tean juhust, kus omanik sõlmis tasuta kasutusvalduse lepingu ehk nõustus kõigega, mis tema kinnistul tehakse,? meenutab Olli.

Võrumaal Vastseliina vallas asuva saeveski OÜ PNK Grupp juhataja Aivar Kelder on veendunud, et suur hulk kirja läinud metsavargustest erametsas on tegelikult metsaomanike endi lavastatud. Omanik tellib raiemehed: kuigi mind pole lähinädalal kohal, olge, mehed, head, võtke puud maha. Puud maas, pistab omanik kisama ? vargad tema metsa ära rüüstanud! Keskkonnainspektsioon arvutab keskkonnakahjud, omanikul on omanikukahju korvamiseks õigus palgid müüa. Tundmatut varast üldjuhul ei tabata ja keskkonnakahju pole kelleltki sisse nõuda.

Andrus Simsoni sõnul kasutatakse erametsade ebaseaduslike raiete puhul sageli paadialusest tankisti. ?Ebaseadusliku raie organiseerijad kaovad nelja tuule poole,? nendib Simson. ?Keskkonnakahjude eest jääb vastutama metsaomanik ehk paadialune, kellelt pole midagi võtta.?

Metsamaade kokkuostmisel kasutatakse tankistidena ka 18-19aastasi noormehi. Keskkonnainspektsiooni Võrumaa osakonna juhataja Endel Visnapuu avaldab imestust, miks metsamaade müüjad ei tunne huvi, kuidas on poisikestel maa ostmiseks välja käia suur hunnik raha.

Visnapuu sõnul pole haruldus, kui metsamaa ostetakse sisuliselt omaniku enda raha eest ära. ?Ostja lubab tehingu eest tasuda paari kuu pärast,? selgitab Visnapuu. ?Selle aja jooksul võetakse kinnistul olev mets maha, tehakse rahaks ja makstakse omanikule.?

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) peadirektori Andres Onemari andmeil varastatakse endiselt ka riigimetsadest. Aastas varastatakse riigimetsa sama palju, kui on RMK 1,5 päeva käive, s.o ligi 6 miljoni krooni väärtuses. ?Kui metsal on maine, et seal käib ainult varastamine, tõmbab see meie metsanduse ja puidutööstuse väärtust alla ka rahvusvahelisel turul,? sõnab Onemar.

Kohtunik Vambola Olli tähelepanekute kohaselt on lihtsakoeliste metsavarguste kõrgperiood möödas. Tema sõnul muutuvad metsarikkumistega seotud kohtuasjad järjest keerulisemateks. ?Raha paneb ajud tööle,? räägib Olli. ?Metsapetturite jaoks on aidanud skeeme punuda advokaadidki.?

Tüüpiline metsavaras on töötu, kes kohtus põhjendab vargusele minekut sellega, et ta ei suuda suurt peret ära toita. Paraku kipub minema nii, et kes korra saanud hõlptulu maitse suhu, riskib uuesti saega võõrasse metsa minna.

Kolm keskmist palki on umbes üks tihumeeter. Puidu keskmine tihumeetri hind on 350 krooni, kvaliteetse kuusepuu tihumeetri eest maksavad saetööstused üle 700 krooni. Kuna vargapoisil metsamaterjali seaduslikkust tõendavaid dokumente pole, saab ta puidukoorma ülesostjalt peo peale poole vähem.

Olenevalt meeste vilumusest on tee ääres kasvavast küpsest metsast võimalik koorma jagu puid maha võtta tunni-paariga. Varas järkab vaid tarbesortimendi, ladvad jäävad metsa alla vedelema.

Võrumaal Vastseliina vallas ringi sõitjatele satub eelmise nädala kolmapäeval Loosi külas teed juhatama jutukas külamees, kes enda sõnul töötab erafirmas Fiskarsi-juhina. ?Vahel harva helistavad ülesostjad, et tule, tõsta palgihunnik peale,? avameelitseb mees ja lisab, et olenevalt veokaugusest teenib ta reisi eest umbes 150 krooni.

?Meie kandis käis üksvahe veoseteenust pakkumas isegi üks Sillamäelt pärit Fiskarsi-juht,? meenutab Endel Visnapuu ja keerab d?iibi nina Haanja peale. Loodame kohtuda mehega, keda kohus on korduvalt karistanud metsavarguste pärast ning kes hiljuti vabanes vanglast. Oma süüd kohtus puhtsüdamlikult tunnistanud Aivar Aasat ei leia me paraku ühestki neljast juhatatud kohast. Sõidame tema kodukohast vaid kahe kilomeetri kaugusel asuvasse riigimetsa, kus Aasa kolm ja pool aastat tagasi organiseeris 44 kuuse ja 11 männi mahasaagimise. Palke mees müüa ei jõudnud, sest valvas külaelanik jõudis kahtlasest tegevusest metsas keskkonnainspektoreid teavitada.

_____________________________________

Võru Teatajas palgiostu kuulutustes reklaamitud telefoninumbritele helistades soostub vaid üks vastanu rääkima metsamaterjali vahendusest. Rahuliku häälega mees palub end nimetada Võrumaal elavaks vahendajaks, kes on puiduäriga tegelenud mitu aastat.

Kes on teie kliendid?

Põhilised erakliendid on talunikud. Vahendaja kaudu on neil lihtsam asju ajada. Mina tulen kohale, sorteerin kõlbliku puidu välja ja vean ära. Kui talumees, kes puidu kvaliteedist midagi ei jaga, viib koorma ise saeveskisse ja seal praagitakse osa palke välja, siis võib ta olla pettunud. Kuusepalgi tihumeetri eest saab talumees minu käest nii 600 krooni ringis.

Kui tihti teile puitu müüa pakutakse?

Pakkumistega on lahja. Kuus tuleb ehk paarsada tihumeetrit puitu ette.

Kuidas puiduvedu organiseerite?

Aastatega on välja kujunenud kindlad vedajad, kellelt tellin teenuse. Vedu on kallis, nii 10?12 krooni kilomeeter.

Kuhu te puidu edasi müüte?

Saeveskisse. Konkreetselt ei nimetaks.

Kui palju te vahenduse pealt teenite?

Saan vahelt tihu pealt umbes 20 krooni. Kuna konkurents vahendajate vahel on tihe, on kasum üha väiksemaks jäänud.

Mis te teenitud rahaga teete?

Olen ärist saadud raha investeerinud kinnistutesse. Olen soetanud mustadeks päevadeks mõne metsatuka. Seni pole rahahäda tulnud, et peaksin oma metsast puid raiuma.

Kas teile on pakutud varastatud puitu?

Korra on mind võltsitud dokumentidega ära petetud. Koorem arestiti, läks jamaks.

Millega asi lõppes?

Sain kohtus karistuse ? trahvi. Kuigi tegelikult ma polnud puitu veel ostnud, ma alles vedasin. Politsei püüdis minust selle loo käigus teha suure varga. Et mina olengi see, kes on kaks aastat kogu Võrumaa varastatud palgi kokku ostnud.

See seik on mind hellaks teinud. Enam riskida ei taha, tuleb müüja pabereid hoolikamalt uurida.

Kui lihtne on vahendajal varastatud palk legaalseks muuta?

Minu käes must puit valgeks puiduks ei muutu. Kuid on olemas firmasid, kus seda tehakse.

Kui hoolikalt kontrollib palkide päritolu saeveski, kuhu te ostetud koorma edasi müüte?

Saeveski usaldab mind. Olen nende pikaajaline klient. Mina vastutan palkide eest.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing