Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Vaid ühepoolne hea tahe?

22. mai 2001, 00:00

Ettevalmistamisel on uus ravikindlustuse seadus. Muuhulgas tahab sotsiaalministeerium, et haigekassa hakkaks haigushüvitist maksma senise teise päeva asemel alates neljandast päevast. Tööandjad peaksid ministeeriumi kava järgi kohustuma tasuma töötajatele haigushüvitist esimeste päevade eest.

Äripäev ei ole põhimõtteliselt idee vastu delegeerida esimeste haiguspäevade hüvitamine tööandjale. See aga eeldab vastukaaluks sotsiaalmaksumäära alandamist.

Märtsis 2000 kirjutas sotsiaalminister Eiki Nestor Äripäevas valitsuse plaanist teha tööandjaile ettepanek võtta esimese kümne haiguspäeva eest hüvitise maksmine enda peale.

Sel juhul pidas minister võimalikuks ka sotsiaalmaksust ravikindlustusele mineva 13% alandamist 12%-le. Võitnuks need ettevõtted, kel töötajad keskmisest tervemad, kaotanuks need, kel inimesed rohkem haiguslehel. Riik oleks selle mudaliga ainult võitnud, kuna keskmine ravikestvus haiglates oli sotsiaalministeeriumi kodulehekülje andmeil 2000 a esimesel poolaastal 9,2 voodipäeva. Kodudes ollakse tõenäoliselt veelgi lühemat aega tõbine.

Nüüd, kui tööandja maksukohustus on viidud kahe päeva peale (esimene päev on töövõtja enda mure ehk n-ö ooteaeg), enam maksuvähendamisest ei räägita. Sotsiaalministeeriumi kantsler Hannes Danilov teeb juttu hea tahte avaldusest ja sellest, et tööandjat peaks stimuleerima soov luua tervislikku töökeskkonda, et töötajad ei haigestuks. Paraku on riik töötajate tervise eest hoolitsemise teinud tööandjale väga kulukaks. Nt vaktsineerimine, sportimisvõimaluste loomine jms on erisoodustus.

Ettevõtetele, nt Baltikale, tähendab kahe haiguspäeva hüvitamine tööjõukulude kasvu ca 1% aastas. Selle saaks kompenseerida 0,1protsendilise sotsiaalmaksu langusega. See on aga välistatud, kuna pidavat olema liiga tühine summa (taas Danilovi sõnad).

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Toomas Vilosiuse sõnul võimaldab see, et haiguspäevade eest maksab tööandja, paremat kontrolli töötajate haiguste üle. Et siis niisama sinist lehte ei võeta. Paraku on haiguslehe puhul kaks poolt ? andja ja saaja. Pool aastat tagasi kirjutas ÄP ka fiktiivsetest haiguslehtedest ? ka meedikute esindajad väitsid siis, et kui tööandja maksab osa haigusrahast, väheneb libalehtede hulk. Ausalt öelda on üsna raske ette kujutada, kuidas hakkab tööandja kontrollima lehe väljastanud tohtri pädevust ja haiguse olemasolu. Ja miks ta peaks seda tegema. Pole ka haigekassa suutnud tagada täielikku kontrolli.

Niisiis eeldab riik praegu hea tahte avaldust ühepoolselt, ise samasugust head tahet väljendamata. Tegelikult tuleb sotsiaalmaksumäära alandada ja mitte ainult selle tühise 0,1% jagu, vaid rohkemgi. Perspektiivis tuleb ka haiguskindlustus viia üle nn kahele sambale ? kohustuslik ja vabatahtlik. Loomulikult ei ole võimalik kõike 13% inimestele palgana peo peale maksta, ent sotsiaalmaksumäära nt poole võrra vähendada on tõenäoliselt võimalik. Tuleb välja arvutada, kui palju kulub riigil vältimatu abi, pensionäride, töötute, laste ravimiseks ja ennetustööks, ning määrata vastav sotsiaal/haiguskindlustusmaksu summa. Ülejäänud (töötavad) inimesed hakkaksid end ise kindlustama või tasuksid oma ravikulud haiglate hinnakirja alusel.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing