Ehitusmaterjale valides mõtle enda ja maja tervisele

Eero Kotli 23. mai 2001, 00:00

Kui kaua kestab elumaja, mis valmib käesoleval aastal? Kui kaua me selles elame, ilma et katus läbi tilkuma ja seinad tuult läbi laskma hakkaks? Ja kas elamu on meile ja iseäranis meie tervisele meelt mööda?

Nendele küsimustele vastamiseks tuleb teada ehitusmaterjalide omadusi. Seni on Eesti (väike)ehitajad püstitanud maju, toetudes enda või hea tuttava ehituskogemustele, mis sageli on üsna vastakad. Ja traditsioonide muutumine ehituses on äärmiselt pikk protsess. Võib ju ehitusviis, mis viis-kümme aastat tagasi tundus mõistlik, tänaste teadmiste, materjalide ja oskuste taustal olla lausa vigane.

Milline näeb välja aga Tiskre või Veskimöldre aastal 2051 või 2101, ei oska täna küll ennustada.

Vähesed kogemused 90ndatel ehitatud majadega riputavad kirve maja omanike-kasutajate pea kohale. Pealtnäha on praegu kõik kena, kuid ehitamise käigus teadmatusest või ?ratsimisest? tingitud ehitusvead mõjuvad nii konstruktsioonile kui ka sisekliimale laastavalt. Eestlaste eeliseks on Soomes markasid teenimas käinute ehitamise ja materjalide kasutamise kogemused, mida näiteks Läti ja Leedu kolleegidel ei pruugi tänagi olla.

Maja üks olulistest, kui mitte kõige olulisem omadus on tervisesõbralikkus. Inimene, kes majja elama asub, peab teadma, kui tervislik on hoone talle ja ta lähikondlastele.

Maja hingab seestpoolt väljapoole ja vastupidiselt paljude arusaamale liigub ka elutegevusest tulenev niiskus seest väljapoole. Ebamugavustunne, mis liigse niiskuse isoleeritusega kaasneb, ei pruugi alguses nii häiriv ollagi, kuid see, mis konstruktsioonides toimub, ei jäta tervisele pikemas perspektiivis mõju avaldamata.

Skandinaavia maade kogemused 70ndatel ehitatud aurutõkestatud hästi isoleeritud puitkarkassmajadega näitavad, et seal elavate inimeste allergilisus on oluliselt kõrgem kui varem ehitatud väiksema U-väärtusega majade elanikel. Põhjuseks on konstruktsioonis kasvavad seened ning nende eosed, mis võivad vahel lausa vohada.

Meie pidevalt niiske kliima puhul on vaieldamatud eelised hingaval kivimajal.

Loomuliku, läbi müüritise toimuva maja hingamise alternatiiviks on nii investeeringuna kui ka ekspluatatsioonis väga kallis ventilatsioonisüsteem.

Liigne soojustamine viib vahel ka selleni, et aknast kiirguv, mitte pragudest lekkiv külm teeb akna läheduses tegutsemise veidi pikema aja jooksul väga ebamugavaks.

Kõige olulisem on ehitusmaterjalide valiku puhul asjaolu, et neid ei soetata lühiajaliseks kasutamiseks. Samas tuleb silmas pidada, et sääst, mis saadakse näiliselt odavama konstruktsiooni ehitamisel, jättes ära mädanemist-seenetamist vältivad materjalid ja vahendid, maksab aastate möödudes valusalt kätte.

Läti ja Leedu näitel ongi just madalam hind ehitusmaterjalide valikul muutunud otsustavaks teguriks.

Eestis on võrreldes lõunanaabritega siiski lihtsam tutvustada uudseid ning tervislikumaid ehitusmaterjale ja -lahendusi ? on ju meil ?aken Euroopasse?.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing