Peatagem tselluloositootmine Kesk-Eestis!

Norra firma Larvik Cell kavandab hakata rajama 100 000tonnise aastatoodanguga tselluloositehaseid riikliku Pandivere veekaitseala piirkonda, vastavalt Kehrasse ja Türile. Keskkonnakaitselisest aspektist lähtudes on ohtu seatud Pärnu ja Jägala jõgede valgalade veed, mis on kahtlemata kurjast.

Kuigi lähteandmed puuduvad kuipalju reovett lisandub Jägala või Pärnu jõkke tselluloositootmise evitamise tagajärjel (omal ajal juhtis Kehra Jägala jõkke üle 30 000 kuupmeetri puhastamata reovett ööpäevas) tasub vaevalt loota, et välisomanikud rakendavad taolist kõrgtehnoloogiat, mis tagab tõepoolest heitveele loodusliku vee puhtuseastme. Teisalt, nagu uuringutematerjalidest selgub polegi olemas, vähemalt praegusel arenguetapil juba puhtmajanduslikult sellist võimalust. Teoreetiliselt küll, aga mida see maksma läheb ja kas tasub ära ?

Tselluloosi tootmise käigus sattub veekogusse tohutul hulgal orgaanikat, tänu millele on hukkumas Jurmala laht Läti kuurorditsoonis, Laadoga järv Peterburi all, on lähenemas hukule maailma suurem puhta magedaveekogu Baikal järv.

Seda nimekirja võib laiendada kõikide nende alade peale, kus toodetakse tselluloosi. Teatavasti isegi Soomes, kus töökultuur on ükskord kõrgel tasemel, täheldati lähisveekogus tselluloosi tootmise tulemusena dioksiini esinemist.

Mille poolest on siis ohtlikud puhastamata tselluloositootmise heitveed? Peamine komponent neis on ligniin ehk kondenseeritud fenoolühendid.

Oletame, et tselluloositehas asub mingi linna veehaardest mõnesaja kilomeetri kaugusel. Isegi siis, kui jõevesi lahjendab ligniini ohutu kontsentratsioonini, jõuab mingi osa temast oma teekonnal ikkagi lõhustuda trifenoolide, difenoolide ja fenoolide tasemeni.

Ja kui vee puhastamiseks kasutatakse kloori, aga sellest pole veel loobutud, ongi kuri karjas ? tekivad kloorfenoolid( piirsisaldus 0,001 mg/l) ning kloordifenoolid, üks neist ongi kurikuulus dioksiin (piirsisaldus 0,00002 mg/l).

Dioksiini surmav doos kassile on 1 mg, koerale 10 mg, poolitusaeg looduses 10 aastat. Mittesurmavates doosides dioksiini esinemine põhjustab värdjate sünni, viljatuse, vähi tekke ja teisi anomaaliad. Teadvustatakse, et ainuüksi mitmesuguste allergiliste-ja seenehaiguste kasv on viiekordistunud. Mingid biopuhastid, ega vee filtreerimine läbi liivade ei päästa elusloodust sellest mürkkemikaalist.

Olgu täheldatud, et selle tekkimise algallikaks igapäeva elus võivad olla naftasaadused, mitmesugused pesemisvahendid, rasvad. Isegi plastikaatkottide ja plastpudelite massilist põletamist peavad uurijad tänapäeval üheks dioksiini tekkimise allikaks (teadmata on veel nende ohtlikkuse määr olmes!).

Neil põhjustel vajaks veelkord sügavamat kaalumist keskkonnaohtliku tootmise paigutamine keset Eesti ala. Ainuüksi paarisaja töökoha pärast kavatsetakse seada ohtu tuhandete inimeste tervis.