Rämpspost kahandab firma usaldusväärsust

23. mai 2001, 00:00

Olen pidev internetikasutaja ning loen ja kirjutan tööpäeva jooksul kümneid meile. Nagu kindlasti paljud Äripäeva lugejad, saan ka mina viimasel ajal üha tihedamini rämpsposti. Minu jaoks on see paratamatu osa meilikasutusest, aga võiks mõelda selle üle, kas see peab tingimata olema osa firma turundustegevusest ? ka mitmed usaldusväärsusele pretendeerivad Eesti firmad ei kõhkle oma kontaktide meilibokse rämpsuga risustamast. Mida see tähendab aga firma usaldusväärsusele, mainele?

Interneti tulek toob kaasa muutusi firmade turundustegevuses. Jutt Internetti minekust või väljasuremisest on ilma suurema kärata tõeks saamas ning vähe leidub firmasid, kes mingilgi kujul Internetis esindatud poleks.

Igat masti e-turundajad haistavad siit endale loomulikult head võimalust. Mõelda vaid, millised uued väljavaated ? hulk meilipostkaste ühe kliki kaugusel! Personaalsed otseturunduskampaaniad! Väga vahva. Saavutame vähema rahaga rohkem.

Vähem räägitakse sellest, et virtuaalajastul teisenevad ka firma tuluallikad. Veebis ei hinnata firma mainet selle järgi, kui uhke kontor tal on või mis autoga firmajuht sõidab. Keegi ei tea seda ja kedagi ei huvitagi. Uue aja märksõnad on usaldusväärsus ja asjatundlikkus, mille kaudu firma enda vastu klientide austust ja poolehoidu kasvatab. Asjatundlikkuse hulka kuulub loomulikult ka oskus kontaktidega mõistlikult ümber käia ja mitte neid kurjasti ära kasutada.

Isikule ja tema privaatsusele võib läheneda üsna erinevalt. Samuti võib läheneda andmetele ja nende kasutamisele. Meilimaailmas nimetatakse kahte peamist lähenemisviisi ?opt-out? ja ?opt-in? tüüpi poliitikaks. ?Opt-out? on siiani levinud küsitavama reputatsiooniga asutuste seas. Sel juhul loetakse, et kui asutusel inimese kohta juba meiliaadress olemas, siis võib sellega toimida, kuidas iganes soovitakse (nt ohjeldamatult rämpsposti saata), arvestamata isiku enda piiranguid ja soove.

?Opt-in? listid on märksa kliendisõbralikumad. Sel puhul peab isik andma enda otsese nõusoleku just sellelt firmalt teatud tüüpi meili saada. Firma pakub isikule võimaluse uudiseid tellida, kuid ei kohusta inimest selleks.

Rämpspost on märk odavate nõksude kasutamisest (aga kes tahaks odava firma silti külge saada?), mõnikord ka suutmatusest tehniliste vahenditega ümber käia. Kui näiteks firma saadab meili kõigile oma kontaktidele nii, et kõik meilisaajad näevad kõiki aadresse, võib inimeste privaatsustunne tugevalt häiritud saada. Miks teised peavad teadma, et mul selle asutusega mingi side on? Parimal juhul on see konkurentidele soodne näpukas, halvemal juhul võib viia kohtusse, nagu mujal maailmas ka juhtunud on.

Mitmete turvaprobleemide ja viiruserünnetega seoses on rämpsposti efektiivsus veelgi madalamale langenud. Arvutikasutajad on rumalad, aga kui neile pidevalt kõigist kanalitest korratakse ?ära ava suvalisest allikast pärit meile, pigem kustuta need kohe?, siis midagi ikka ju külge jääb. Ja nii tehaksegi, eriti, kui kirjaga veel tundmatu fail kaasas.

Kas ülalkirjeldatu tähendab, et peaksime igasuguse turundusmeili saatmise üldse ära lõpetama? Kindlasti mitte. Tegelikult meeldib inimestele saada meili, mis neid huvitab ja ollakse nõus vabatahtlikult oma meiliaadress firmale andma, kasvatades selle kaudu otseselt tema varade väärtust (üha enam arvestame ju firma vara hulka ka selle, kui palju ta oma klientidest teab). Kuidas seda soodustada saaks? Mõned lihtsad näpunäited.

Kindlasti kasuta ?opt-in? lähenemist. Anna inimesele võimalus meililist tellida ja hiljem soovi korral sellest väljuda. Igas meilis näita ära, kust Sa inimeste andmed saanud oled. Varusta oma veebisait privaatsuspoliitikaga, kus näitad konkreetselt ära, mil viisil sisestatud andmeid kasutatakse (ei kasutata) ja kuidas neid kaitstakse.

Tundub mõttetu ajaraiskamisena? Milleks kõik see, kui saan lihtsalt meili laiali saata? Usaldusväärsus on aga vara, mis iseenesest ei teki, seda tuleb muuhulgas kasvatada inimeste soovide austamise kaudu ja mitte kuritarvitada nende usaldust. Keeruline küll, aga tegelikult pole ju keegi lubanud, et Internetis peaks elu kokkuvõttes oluliselt kergem olema kui tavamaailmas.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing