Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Prominente sõidutab ohtlik väikelennuk
Copterline?i Tallinna terminali juhi Tõnis Lepa juhitud väikelennukil jäi eile täieliku lennukeeluni vaid 20 lennutundi, ütles Tõnu Ader lennuametist.
Üle 2000 lennutunni sõitnud mootoriga väikelennuki omanik tohib sõita üksnes omal riisikol, sest mootor võib osade kulumise tõttu seiskuda ja lennuk alla kukkuda, selgitas Ader.
Eurovisiooni kangelasi vedanud lennuki mootoril täitus eilseks 2880. lennutund, mistõttu keelas lennuamet eralenduri eksamiks valmistuvale Rebasele õppelennud talle endale kuuluva Cessnaga. Väikelennuki mootorile lubatakse enne kapitaalremonti 3000 lennutundi.
Sama lennukiga pidid täna ASi Tartu Lennujaam inspekteerima lendama ka teede- ja sideminister Toivo Jürgenson koos kantsler Margus Leivoga, kuid pool tundi pärast Äripäeva järelepärimist lennuametist leiti neile uus lennuk.
Ministri piloodiks oli kavandatud BNSi peadirektor Oleg Harlamov, kelle teenetest loobuti koos lennuki vahetusega.
Küll aga käis Rebase Cessnaga kaks nädalat tagasi Riias presidendikandidaat Peeter Tulviste. ?Tundsin ennast suurepäraselt ja turvaliselt. Olin lennumõnust vaimustatud,? rääkis Tulviste. ?Ma polnud teadlik lennukit puudutavast kommertslendude keelust, kuid oleksin lennanud ka probleemist teadlikuna.?
Tulviste sõnul juhtisid lennukit Lepp ja Rebane, kes transportisid teda sõpradena tasu nõudmata.
Rebane ütles, et tema lennukit kasutati Padari ja Bentoni Tartusse viimiseks seaduslikult, sest ta ei nõudnud tasu, mistõttu pole tegemist kommertslennuga.
Eile sõlmis Rebane lepingu eralenduri eksamiks nõutava 10 soololennutunni tegemiseks ühe piloote koolitava firmaga. ?Lennuameti tegevus on bürokraatlik ja ebamõistlik, sest pärast kümmet kommertsfirmalt ostetud lennutundi võin ma oma Cessnaga lennata, kuhu tahan,? lausus Rebane.
Kommertslendude töölimiidi ületanud mootoriga lennukile pikendatakse Aderi sõnul lennuluba üksnes eralendudeks pärast mootori erilist ülevaatust. Eestis ja naaberriikides on juhtunud mitmeid pikendatud ressursiga mootori seiskumisi, rääkis Ader.
?Kui mootor seiskub avara põllu kohal, võib maandumine ohutult õnnestuda,? selgitas Ader. ?Eestis on aga tihedalt metsi, soid ja asulaid, mis muudavad hädamaandumise ohtlikuks.?
Praegu on Eestis kolm kommertslendudeks kõlbulikku väikelennukit ning kaks lennukit, millega võib teha omal riisikol eralende.
Tõnis Leppa ei õnnestunud enam eile õhtul pärast lennuki maandumist Tartus mobiiltelefoni teel tabada.