Töötu tahab rohkem õppida

Merike Ojasson 24. mai 2001, 00:00

Valgamaa tööhõiveameti õppekonsultant Merike Saaron ütles, et nende maakonnas on töötute arv tõusnud uute koondamiste tõttu. ?Eesti Raudtee koondab ikka inimesi, ka mõned kohalikud ettevõtjad. Neid pole palju, aga need inimesed jõuavad meie juurde,? selgitas Saaron.

Samas on Valgamaal inimesi, kes on oma raha eest nõus sõitma Tallinna töötutele mõeldud keevitaja ja sanitaarlukksepa kursustele. ?Mehed käivad Tartus, et saada rahvusvaheliste autovedude litsentsi, sest Valgas on transpordifirmad, kuhu võiks tööle saada,? sõnas Saaron.

Töötute huvi koolituse vastu on suur, kinnitas ka Jõgevamaa tööhõiveameti direktor Anneli Lääne. Tema arvates on töötute arvu tõus ikkagi järelmõju eelmise aasta sügisel vastu võetud uutele seadustele. ?Maainimesel läheb natuke aega, et kõigest aru saada. Ta kuulab naabri jutu ära, alles siis tuleb end arvele võtma,? ütles Lääne.

Jõgevamaal takistab töötute ümberõpet kehv transpordikorraldus. ?Õnneks pakuvad ka meie oma kutsekoolid järjest rohkem kursusi, kuid paljudel jääb Tartusse koolitustele minemata just kalli pileti ja ebasobivate bussiaegade tõttu. Praegu saab õppida iga neljateistkümnes töötu, sest erialasid on vähe,? lisas Lääne.

Regionaalminister Toivo Asmer oli üllatunud kuuldes, et erinevalt teistest Eesti piirkondadest kasvab tööpuudus just Lõuna-Eestis. ?Lõuna- ja Kirde-Eesti ning saared on meil eelisarendatavad regioonid. Kohe on raske öelda, miks need numbrid sellised on,? ütles Asmer.

?Väga palju sõltub kohalike inimeste initsiatiivikusest ja ideedest. Praegune sotsiaalabi süsteem on üsna paindumatu, kohalik omavalitsus ei saa abirahasid maksta oma arvamuse, seal tehtud analüüside järgi. Teine asi see, et mõnel töötul on tänu koolitusele 3?4 ametit, aga ta hakkab jälle riigilt abiraha saama ning tööd ei leia,? lisas Asmer.

Töötute koolitusega tegeleva Tuutori Grupp OÜ arendusjuhi Gülnara Nüganeni kogemused näitavad, et töötutest koosnevad koolitusgrupid on suhteliselt kõrge tasemega. ?Arvamus, et töötud on elu hammasrataste vahele jäänud, ei pea paika. Grupis oli kõrgharidusega inimesi, kellel lihtsalt pole tööd. Näiteks oli sekretäride koolitusel äsja ärijuhtimise erialal kõrgkooli lõpetanud neiu,? kinnitas Nüganen.

Sellel suvel alustab Tuutor Grupp koostööd Tähetorni hotelliga, firma pakub töötutele võimalust saada toateenijaks, hotell saab neile praktikakohaks.

?Seni ei ole me näiteks kokkasid tööhõiveameti kaudu endale leidnud. Minu kogemused on sellised, et Tallinnas ei tohiks sõna ?töötu? kasutada, sest inimesed ei taha lihtsalt tööd teha,? kommenteeris Tähetorni hotelli juhataja Jüri Veldemaa.

Sel aastal on riigieelarves tööturumeetmete jaoks ette nähtud üle 208 miljonit krooni, sellest vaid kolmandik ehk 80,3 miljonit krooni on mõeldud koolitusele ja stardirahade maksmiseks.

Kui Euroopa Liidu riikides moodustavad tööhõivega seotud kulutused keskmiselt 3,4 protsenti SKTst, siis Eestis tuleks isegi 1 protsendini jõudmiseks SKTst tööturumeetmetele suunatud kulutusi suurendada ligi 600 miljoni krooni võrra.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:32
Otsi:

Ava täpsem otsing