Väikese hulgimüüja hea põli möödas

Andres Kärssin 24. mai 2001, 00:00

Ostjatele selgemalt tajutavate jaekaubanduses toimuvate muutuste kõrval ei jää puutumata ka hulgikaubandus, siingi panevad oma mängureeglid paika juba praegugi suured ja tugevad firmad ning kaotajate poolele jäävad väikesed hulgikaupmehed. Kui inimeste ostuharjumuste muutumine, kahanev turustusvõimalus ning suurkonkurentide hinnasurve neile surmahoopi ei anna, siis teevad seda poolteise aasta pärast kehtima hakkavad nn euronõuded ladudele.

Praegu vastab veterinaar- ja toiduameti järelevalve all olevast 450 hulgikaubandusettevõttest toiduseaduseset tulenevatele nõuetele 10. Kuid amet kontrollib ainult kahekümnendikku firmadest, kelle põhitegevusalaks on ettevõtteregistri andmeil hulgimüük.

Hulgikaubanduse arengu parim peegeldaja on äärmuste kohtumispaik Liiva keskus: siin on Smarteni hiljuti valminud jaotuskeskus vastandumas ei tea mitmekümnele endise juurviljalao hämarates boksides tegutsevale hulgifirmale.

Kollase Moskvit? 412 omanikel pole asja Smarteni lattu, seal voorivad edasi-tagasi suured firmalogodega veoautod. Viimasel ajal töötab ladu 24 tundi ööpäevas.

Smarteni logistikadirektori Martin Petjärve sõnul tõotab maikuu mahtude kasvu tõttu rekordilist tulemust ning ettevõtte logistikat läbiva kauba maht liigub aastalõpu suunas miljardi krooni graafikus.

Hästi peaks minema ka teistel suurtel jaotus- ja distributsioonifirmadel ? nii tuleks nimetada neid, kes tegelevad nii toodete hulgi maaletoomisega, esindades samaaegselt tuntud kaubamärke, kui ka nende turustamise ja laialivedamisega.

?Logistika kontsentreeritakse suurte kätte,? selgitab Petjärv viimase aja tendentsi hulgikaubandusturul. Näiteks Smarteni logistikasüsteemi kasutab teiste hulgas ka Baltazar Trading, mis pole ligi 90 miljoni kroonise aastakäibega sugugi väike hulgifirma.

?Väiksem firma säilitab oma müügi ja marketingi, kuid ta ei pea enam pidama ladu ja saab loobuda oma transpordist,? räägib Petjärv, lisades, et transport pidavat seeläbi tegelikult isegi odavamalt ja riskivabamalt kätte tulema kui varem. Seega on keskmised distribuutorfirmad muutumas müügi- ja marketingifirmadeks. Ka suured tegijad ise teevad ettevalmistusi müügi- ja logistikapoole lahkulöömiseks.

Mis koht on sellises arenguvisioonis väikestel hulgifirmadel, kelle müügiletini jõudmiseks tuleb Liiva keskuses tuttuue hüpermarketiga harjunud inimesel läbida sürrealistlikuna tunduv teekond?

Sellised hulgifirmad, kus käib lõpptarbija või kelle klientuur on avaturgudel, surevad välja! Karmi reaalsuse paiskab välja Guido Kundla, Smarteni juhatuse esimees. Väikesi hulgifirmasid ei lase tema sõnul sisse suured jaeketid, väikesed pole võimelised investeerima, et viia oma laod vastavusse nõutavate tingimustega, rääkimata infotehnoloogiast. Viimane on aga väga oluline, et saaks üldse pirukajagamisel midagi kaasa rääkida.

?Areng sel turul liigub 20:80 suunas,? prognoosib Kundla. See tähendab seda, et 20 firmadest annab 80 käibest. ?Viis suuremat teevad sel aastal vähemalt 40,? lisab ta.

Liiva keskuse ühes servas on koha sisse võtnud laienemisplaanidega valdusfirma Magro-S, mille üks pool, Meridianus Delta, on toidukaupade hulgimüüja ning üks neljast-viiest suhkru maaletoojast ning teine pool villib EBM Grupi nime all Paljassaarel pudelisse Oilio toiduõli.

OÜ Meridianus Delta müügijuhi Margit Saare sõnul saavad neilt suhkrut müügiks ka mõnesaja meetri kaugusel tegutsevad väikefirmad. ?Nad ise nimetavad end hulgi- ja jaemüüjaks,? lisab ta. Suhkrumüüja mureks on, et väikekaupmehed tähtajaks maksaks ja üldse maksaks. ?Neil on vaja silm peal hoida,? tõdes Saar. ?Ükspäev on nad olemas, teisel päeval jälle pole.?

Saare hinnangul raskendavad väikeste hulgimüüjate eksistentsi karmistuvad hügieeninõuded ladudele ning samuti pidevalt kerkivad kaubanduskeskused, mis kliendid endale tõmbavad.

Eelmisel aastal oli statistikaameti esialgseil andmeil hulgikaubanduse kogukäive ligi 60 miljardit krooni. Kaubagrupiti andsid sellest toidukaubad 12,6 miljardit, kütus ja gaas 9,5 miljardit, ehitusmaterjalid ja elektrotehnika 9,3 miljardit ja mootorsõidukid 5,6 miljardit krooni.

Kaubandus ja vahendamine on viimasel kümnel aastal Eestis toitnud tuhandeid, nüüdne struktuurimuudatus vähendab selles suures äris osalejate arvu märgatavalt.

Tekkinud olukord paneb kurjustama präänikute müügiga tegeleva OÜ Ühiskapital juhatuse esimehe Vsevolod Jürgensoni. Paljulubava nimega hulgifirma juhi sõnul on kohalike väiksed ja keskmised firmad hullus seisus, sest riik piirab maksimaalselt nende tegevust ? löögi all on ettevõtteid igast valdkonnast.

?Pannakse kinni pagaritöökojad, väikesed poed. Kliente, keda hulgifirmad kaotavad, on palju,? räägib Jürgenson. Ühest küljest on see tema sõnul muidugi hea, et kehtestatakse eurotingimused, kuid teisest küljest suurendab see töötust. Viimane aga on teadupärast Eestis kujunenud murelapseks number üks.

Lisaks karm konkurents. ?Suured annavad sellist hinda, mida väikesed anda ei saa,? lausub Jürgenson. Ta märgib, et väga raske on oma toodetega sisse saada suurtesse jaekettidesse. ?Näiteks ETKs maksab ühe toote läbivaatus 1000 krooni. Kui tooteid on 20?30 nimetust, siis tuleb välja käia juba 20 000?30 000 krooni, kuid samas pole mingit garantiid, et nad selle ka sisse võtavad.?

Kiire rahaliikumine on väikse firma vereringe, selle takerdumisel vaagutakse juba hinge. ?Suured firmad nõuavad suurt maksmistähtaega ja maksavad halvasti, väikestes poodides liigub raha kohe,? räägib Jürgenson.

Milline on siis väljapääs väiksele hulgifirmale panemaks vastu muutustele turul? Jürgensoni sõnul tahetakse jääda oma ni??i, kus eeldatavalt on präänikutel oluline roll mängida, ning lisaks teiste varustamisele rajada oma toiduainete väikemüügikohad.

Väiksemate hulgifirmade spetsialiseerumist tunnistab igapäevapraktika põhjal ka Diandra Kaubanduse OÜ omanik Rein Tammesalu, kellele kuulub kauplus Paide. ?Nad pakuvad asju, mida suured hulgimüüjad ei paku,? selgitab ta. ?Kes on spetsialiseerunud Venemaa maiustuse peale, kes omakorda tegutseb Läti-Leedu-Valgevene suunal.?

Ka poepidaja viitab raskusetele suurte jaotusfirmadega suhtlemisel, isegi kohatisele huvipuudusele väiksemate poodidega tegemist teha. ?Praegu on tunda sellist trendi, et suured firmad hakkavad oma tingimusi peale suruma. Suurtel on kindlad päevad, millal agent käib või kaupa tuuakse, kui kaup on otsas, siis pole midagi teha.?

Samas ootab poodnik interneti-põhise arveldamisvõimaluse arenemist selles süsteemis, kus kõik saatelehed koos koodidega oleks arvutiekraanil klahvivajutuse kaugusel. Analoogset võimalusele, mida praegu pakub pangandus. IT-miljoneid on aga jõukohane investeerida suurtel firmadel, mitte Liiva keskuse hämarate bokside omanikel.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 11:32
    Otsi:

    Ava täpsem otsing