Enn Roose: tuleb esitada rohkem vastulauseid maksuametile

Artikkel

- Uudised
- Inge Rumessen
- 24. mai 2001 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Enn Roose: tuleb esitada rohkem vastulauseid maksuametile
?Pole midagi paremat ettevõtja jaoks kui revidendi poolt halvasti koostatud kontrollakt,? sõnas Enn Roose Sakala keskuses peetud erisoodustuste teemalisel maksuseminaril. ?Minu kogemuste põhjal on võimalik viiest maksuameti ettekirjutusest neli vaidlustada.?
Roose nimetas peamiste põhjustena, miks vastulause tavaliselt esitamata jäetakse, respekti ja hirmu maksuameti ees. ?Kardetakse, et maksuamet võib siis miljoni krooni asemel hoopis kolm miljonit väänata,? ütles ta.
Kolmanda põhjusena nimetas ta soovi häid suhteid maksuametiga hoida. ?See on tegelikult petlik arvamus, sest kui maksuamet saab üks kord raha kergelt kätte, siis see ei väldi järgmine kord uuesti kontrollimist.?
Kadri Arula ASist KPMG Eesti soovitas ettekirjutuse puhul igal juhul küsida spetsialistilt nõu. ?Tavaliselt on ettekirjutuse saanul nii palju emotsioone, et tal tekib tahtmine vastulausesse kogu oma pahameel välja valada,? seletas Arula. ?Spetsialist on aga kõrvalseisev isik, kes tugineb ikkagi tugevatele argumentidele.?
Maksukonsultantide hinnangul ei pruugikontrollaktile alati järgneda ettekirjutus. Maksuamet võib samuti eksida ning ettevõtte tehtud vigu mitte märgata. ?See ei tähenda, et kõik on korras,? hoiatas Arula. ?Maksuamet võib uuesti tulla ja seekord juba vea avastada.?
Paljudes eilsel maksuseminaril peetud ettekannetes pöörati tähelepanu mitmesugustele erisoodustuste pinnalt kerkinud kohtuvaidlustele, mis on loonud pretsedente edaspidisteks sarnaste küsimuste lahendamiseks.
?Maksunduses on pretsedendiõigus võrdsustunud seadusloomega,? sõnas Roose.
Samas on mitmeid erisoodustustega seotud küsimusi, mis siiani tekitavad tõsiseid vaidlusi maksuametiga.
Juba pikka aega on arutatud, kas puhas joogivesi on erisoodustus või mitte. Valitsuse määrus sätestab, et tööandja kulul töötajatele soetatud kvaliteetse joogivee ja ühekordsete või pestavate jooginõude maksumust ei loeta erisoodustuseks.
?Tööandja peab tagama töötajatele kvaliteetse ja tervisliku töökeskkonna ja seepärast ei saa puhast joogivett kuidagi lugeda erisoodustuseks,? ütles Deloitte & Touche Eesti maksuosakonna juhataja Jüri Kalda. ?Pigem tuleks kohvi lugeda erisoodustuseks, mis on tihedama konsistentsiga.?
Tartu maksuamet aga käsitleb joogivett erisoodustusena. Jüri Kalda sõnul on piir tõmbamata, kas lugeda erisoodustuseks pudelis joogivett või balloonis joogivett. ?Keegi võiks selle raske kohtutee jalge alla võtta, mis on küll kulukas, kuid tooks selgust ka teistele, mida käsitada erisoodustusena ja mida mitte,? ütles Kalda.
Auditooriumi seast tulnud küsimusele, miks töötajate gripi vastu vaktsineerimise kulud on erisoodustus, vastas Kalda, et tööandjal pole vaktsineerimise kohustust. Seda ei õigusta praeguse seaduse järgi ka asjaolu, et kõik töötajad võivad haigeks jääda ning töö seiskuda.
Kuna maksuseadused eriti just erisoodustuste pinnalt tekitavad enim vaidlusi, soovitas Rimess MRI maksukonsultant Aule Kindsigo juba eelnevalt kõik reeglid nii ametiauto isiklikeks sõitudeks kasutamise kui ka koolituse poole pealt kirja panna.
?Kui näiteks kiirlugemine on töötajale vajalik tema tööülesannete täitmisel, siis pole tegemist erisoodustusega,? ütles Kindsigo. ?Ja kui see on ka eelnevalt paberil täpselt kirjas, siis on ka maksuametil raskem pretensioone esitada.?
___________________________________________________
24. mail 2001 toimunud Äripäeva maksuseminari materjalid
Hetkel kuum