Kann või kaks õlut pole noolemängijale doping

Sulev Oll 25. mai 2001, 00:00

Elektrooniline noolemäng, tavalise noolemängu sugulane, võidab Eestimaal üha enam populaarsust. ?Kui tavalisele inimesele anda teivas kätte ja paluda tal hüpata 3 meetrit, ei saa 99% inimestest sellega hakkama. Noolemängus aga tabab 99% lauda,? selgitab mängu eeliseid Ervin Runnel, üks elektroonilise noolemängu klubi Pro Darts juhatuse liikmeid.

Elektroonilise noolemängu reeglid on lihtsad: valitakse üks arv, millest noole viskamisega saadud punkte lahutama hakatakse. Kes nullini jõuab, on võitja. Tiitlivõistlustel on lähtearv 701 ja nullini tuleb jõuda nn duubliga ehk viimane nool tuleb visata kõigest 1 cm laiusesse sektorisse. Eestis alustavad võistlejad 301 punktist ja lõpetatakse nn otselõpuga ehk viimane visatud nool peab tooma täpselt nii palju punkte, kui võistlejat nullist lahutab.

Hea tulemuseni võib elektroonilise noolemängu harrastaja jõuda suhteliselt vähese harjutamisega. Pilti, kus võistleja 6 noolt järjest hinnatuimasse ehk 50 punkti sektorisse saadab, ei näe mitte ainult Eurospordi kanalil, vaid ka kümnes Eesti pubis, kus noolemäng üles seatud.

Lisaks sportlikule meelelahutusele pakub mäng võimalust harrastajatel üheskoos meeldivalt aega veeta ja et võistluspaikadeks on pubid, mängu kõrvale ka kergelt joovastavaid jooke nautida. Siiski paneb võistlusmoment alkoholi ahvatlusele piiri ? kaotama ei lähe noolemängus keegi.

Spordidressi mäng ei eelda ja kui pubis ventilatsioon korras, siis ka sportlikule heitlusele suunatud mäng hingi otsmikule tuua ei tohiks. Nooled on võistluspaigas olemas, küll on ala spordina harrastajatel kaasas oma noolekarp. Et seegi maksab üldjuhul alla 500 krooni ja mänguautomaat küsib ühe mängu eest 5 krooni, võib elektroonilist noolemängu pidada odavaks spordialaks.

Mäng erineb veidi tavalisest noolemängust ehk nn vildimängust. Esiteks pole nooleotsad teravad ja nool ei pea ilmtingimata lauda kinni jääma. Nii kaob ka risk, et eelnevatega samasse punkti lennanud nool sealt ülejäänud lahti tõukab ja võistleja nii kogutud punktideta jätab.

Ka on elektroonilise noolemängu plastmassotsaga nooled kergemad kui vildimängus. Nool ei pea olema kindla pikkuse ega kujuga, piiri seab vaid kuni 17grammine kaal.

Teiseks toimub punktide lugemine elektrooniliselt ja seega jääb ära tüütu kohtunikuga vaidlemine.

Kolmandaks peavad elektroonilise noolemängu harrastajad ala atraktiivsemaks kui nn vildimängu, see aga on maitse küsimus. Näiteks Soomes on nn vildimäng tunduvalt populaarsem, ala spordina harrastajad on koondunud koguni kolme liigasse.

Lõõgastava ajaviitevõimaluse kõrval saab elektroonilisest noolemängust pikkamisi spordiala. Ala eestvedajate eesmärk on Eesti võistlejad ka Euroopas toimuvatele võistlustele viia.

Juba on käivitunud üleriigilised võistlussarjad nagu 14 võistlusest koosnev Molotov Cup ja Viru Valge Cup, 12etapiline Winston Cup, 8etapiline Viljandi Noolekunn, 5etapiline Esmofon Cup jt. Elektroonilise noolemängu võistlushooaeg kestab sügisest kevadeni, seega on praegu paras aeg uueks hooajaks valmistuda. Need aga, kes õlle aroomi ja tubakasuitsu hõngu ei talu, võivad ca 3000kroonise korraliku noolemängu endale koju osta.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:09
Otsi:

Ava täpsem otsing