Ketistumine annab uutele firmadele alguse

Tänases Eestis oleme me väikeste ettevõtete suurteks koondumise tunnistajad ? kas on väikeettevõtted enda vabatahtlikult müünud või on suurem nad tihtipeale jõuga üle võtnud. Nii on läinud meie hulgi- ja jaekaubandusega, panganduse ja kindlustusega, peaaegu iga elualaga. Kas globaliseerumine jõuab lõpule ja väikeettevõtlus sureb Eestis välja?

Äripäev on veendumusel, et suurfirmade teke Eestis näitab paremini kui miski muu väikeettevõtluse pidevat pealekasvu. Iga suur on alguse saanud ühest või mitmest väiksest ettevõttest. Teisalt, suurfirmade teke vabastab ohtralt ettevõtlikke inimesi, kes, endisest mõnevõrra rikkamana kogemuste ja raha poolest, alustavad uuesti.

Eesti kõige iseloomulikum kontsentreerumine on kaubanduse nn ketistumine. Meil on Prisma ja Selverite kett, Maksi- ja Säästumarketite kett, Konsumi ja Spari kett. Nendesse kettidesse tuleb lülisid kogu aeg juurde ? kas seniste kaupluste ümbernimetamise või täiesti uute näol. Kes on hingelt kaupmees, see jääb selleks elu lõpuni, ja asutab varsti uue poe uues kohas. Prognoosida võib väiksemate toidupoodide vähenemist, kuid ei mingil juhul kadumist. Kuna mõni suurem kett on läinud ka õhtule, nt Edu kett, siis tärkab samast kohast uus pood ? inimesed on ju harjunud poes käima. Uue kaubanduse teine võimalus on muuta veidi profiili ja rentida endale boks supermarketis.

Eesti käib oma kaubanduses sama teed kui USA. Jättes suurlinnad mängust välja (ka Tallinn pole teab mis suurlinn), on USAs suhteliselt lagedasse kohta ehitatud vägev supermarket ? mall ?, mille analoogiks võiks täna nimetada Rocca al Mare kaubanduskeskust. Ent üsna juhuslikest kohtadest võib USAs leida kobaras koos väiksemaid spetsialiseerunud poode-putiike, müümas teksaseid, T-särke vm. Ehkki mitteketistunud toidupoode ja hamburgerlaid on USAs vähe.

Tanklate ketistumisest hoolimata tekib tanklaid pidevalt juurde. Ka telefoni- ja andmeside pakkujaid tuleb hoolimata Eesti Telekomi võimsuse suurenemisest juurde. Kindlustusseltside pankrotid-ülevõtmised on teinud seltsid suuremaks ja tugevamaks, ent nõudlus spetsiifiliste toodete järele on toonud Eestisse kindlustusmaaklerid.

Pankade koondumine kolmeks-neljaks suureks universaalpangaks on tekitanud väiksemad spetsialiseerunud investeerimispangad. Seega tekitab koondumine enda kõrvale uued spetsialiseerunud ettevõtted. Neilgi on lootus kunagi suureks kasvada ja koondada enda alla teisi.

Eestis oli möödunud aasta lõpus 24 754 äriühingut, mis tähendab aastast 12protsendilist kasvu. Ka töötajate registreerumine FIEdeks, kelle arv pidevalt suureneb, näitab ettevõtlikkuse kasvu. Tõsi, võrreldes 2000. a algusega on firmade arv veidi vähenenud. Väikeettevõtluse väljasuremise oht Eestis on siiski tugevasti liialdatud, püramiid on alt piisavalt lai.