Riiklik piiritusbensiin ootab patenti

Virkko Lepassalu 25. mai 2001, 00:00

Praegu ootab see Tallinna Tehnikaülikooli Keemia Instituudi vanemteaduri Heino Rangi väitel patendiametis patenteerimist.

Lähimail aastail võivad Alexela kõrval ka teised asjast huvitatud tanklaketid hakata piiritusbensiini müüma. Selle hind kujuneks 10?20 senti liitri kohta odavamaks.

Lisaks madalamale hinnale lahustab piiritusbensiin sisselaskesüsteemi settinud vaikaineid. Kuna etanool sisaldab hapnikku, põleb kütus mootoris täielikumalt.

Kui mõni firma ostab instituudilt seal väljatöötatud bensiinitootmistehnoloogia, oleks kütusel teatavas mõttes riigi garantii. Teadlaste arvates on piiritusbensiini valmistamiseks vaja ka palju muid teadmisi kui oskust 95 E-d ja etanooli kindlas vahekorras segada. Tehnoloogia müügist saadud raha saaks instituut kui patendi omanik rakendada uuteks kütuseuuringuteks. Nii on keemiainstituut märkamatult kujunenud Eesti suurimaks kütuseuurimiskeskuseks.

Akadeemia tee luitunud bre?nevlikus hoonekompleksis töötasid ?bensiiniretsepti? kallal professor Jüri Kanni eestvedamisel seitse tagasihoidlikku keemikut. Praegu näevad nad vaeva biodiislikütuse uurimisega. ?Biodiisel on ehk isegi efektiivsem,? arvas vanemteadur Heino Rang.

Ta räägib meelsamini piiritusbensiini võidukäigust Brasiilias kui Eestis. Patendiamet avalikustab keemiainstituudi patenditaotluse sisu vastavalt seadusele 18 kuud pärast esitamist ehk detsembris. Seni katab uut tehnoloogiat piraatlusekartusest tingitud saladuseloor.

Rang selgitas, et üks võtmeküsimusi piiritusbensiini valmistamisel on vee eemaldamine etanoolist, sest etanool seob vett. Kui piiritusbensiin sisaldab liigselt vett, võib see talvel auto küttesüsteemi torustikus külmuda.

Euronormide järgi võib bensiin praegu sisaldada kuni 5 protsenti etanooli, mis on Rangi hinnangul keskkonnahoidlikkuse seisukohalt siiski kaduvväike.

Ajakirjanduses on märgitud vene ärimeeste kütusefirma Infast Oil huvi piiritusbensiini vastu, sest neile kuulub Moe piiritusetehas. Firma tegevdirektori Aleksander Pototski väitel ei kavanda nad siiski piiritusbensiini tootmist.

Keskkonnasõbralikuma piiritusbensiini võidukäiku pidurdab teadur Heino Rangi teada etanooli kõrge hind. Praegu on etanooli odavam Ukrainast sisse vedada kui näiteks Eesti rukkist toota. Seetõttu pole talunikel niipea lootust rohkem vilja müüa.

Tekib ka konflikt riigi huvidega, kes kaotaks juhul, kui kogu Eesti europiiritusebensiiniga sõidaks, umbes 70 miljonit aktsiisikrooni aastas.

Üks võimalus odavamat etanooli saada oleks Rangi hinnangul toota puidu-, olme- jm jäätmetest tselluloosi. See tuleks omakorda lagundada suhkruks ja suhkrust omakorda kääritada etanool.

Professor Rein Muoni jätkab keemiainstituudist sõltumatult oma uurimistöö tarvis katsetusi piirituse ja keemiliste komponentide segul töötava autoga.

Muoni BMW sõidab ?piiritusekokteiliga? liitri kohta umbes sama vahemaa kui bensiiniga. Mootori tööiga teistsugune kütus Muoni teada ei mõjuta. Tema väitel on selliste kütuste puhul põhiküsimus, kuidas võtta etanoolist välja selles sisalduv 4 protsenti vett.

Rangi andmetel käivitati maailmas esimene riiklik piiritusebensiini programm seose üleilmse energiakriisiga 70ndatel Brasiilias. Seal saab odavat etanooli toota suhkrutööstuse jääkidest.

USA käivitas hiljem Colorados kaks uurimislaborit. Need leidsid, et otstarbekaim on bensiini ja etanooli suhe 9:1. USAs on välja töötatud ka bensiin E 85, mis sisaldab 85 protsenti etanooli.

Heino Rang ütles, et maailma keemikute päevakorras on ka bensiini valmistamisel kasutatava metüültertsiaalbutüüleetri (MTBE) väljavahetamine etanooliga, sest MTBE on kantserogeenne.

___________________________________________________

17.05.2000 Eestisse kavas rajada kolmas piiritusetehas

16.02.2000 Piiritusbensiini pealetung

10.09.1999 Piiritusetehases hakkab valmima autokütus

02.11.1999 Kodumaine kütusetööstus tõstab pead

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing