Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Äriplaan annab tiivad
Äri saab alguse heast ideest ja selle paberile vormimisest. Must valgel kirja panemine tegelikult näitabki, kas tegemist on lihtsalt hea uitmõttega või tõepoolest äriideega. Kui paberil on ikka näha, et kasumit ei hakka kuskilt tulema, pole mõtet ka edasi tegutseda.
Esimene koht, kus tulevaselt ettevõtjalt äriplaani küsitakse, on pank. Sageli arvatakse, et tegemist on bürokraatiaga ning et kapitalist ei taha raha anda.
Kui aga sügavamalt järele mõelda, on äriplaan vajalik siiski ettevõtjale endale. Ainuüksi äri mürtsuga alustamisest on ju vähe, seda tuleb ka veel aastate pärast süsteemipäraselt edasi arendada. Juhul, kui kindlad pidepunktid puuduvad, on väga raske edasi liikuda ja oma seisukohti kaitsta.
Mis panka puutub, siis on selge, et nad ei taha liigselt riskida ja kahjulikku laenu anda. Samas ei tasu unustada, et läbikukkumise korral on tunduvalt suuremaks kaotajaks ettevõtja ise. Tegelikult on ka pank huvitatud ettevõtja edust, sest eks temagi saa siis koogist oma viilu.
Seega hästi koostatud ning põhjalikult läbimõeldud äriplaan annab ettevõtjale tiivad, mis teda veel mitu head aastat kannavad. Samas ei saa äriplaani võtta kui staatilist kondikava, mis üks kord valmis kirjutatakse. Tegemist on pigem protsessiga, mis vajab aja jooksul pidevat ülevaatamist ja täiendamist.