Eesti loobub laenust kaevanduspiirkonnale

Sotsiaalmajandusliku Analüüsi Instituudi direktori Juhan Sillaste sõnul on tal Maailmapanga värsked andmed, et Eesti võib sarnaselt teiste Ida-Euroopa riikidega saada 10?30 miljardit krooni 3% aastaintressiga laenu, kusjuures laenu tagastamine algaks 11. aastast ning erinevalt suurest osast rahvusvahelisest rahast saaksid seda taotleda ka erastruktuurid.

Sarnast laenu on Sillaste sõnul saanud näiteks Poola, Ukraina, Rumeenia ja Makedoonia kaevanduspiirkonnad. Sillaste lisas, et Maailmapank annab laenu koos 10?20% osa Euroopa Liidu tagastamatu abiga ning laenust keeldudes jäädakse ka abist ilma.

Rahandusministeeriumi asekantsler Renaldo Mändmets ütles, et Maailmapanga laenu puhul võib eeltoodutega lähedasi tingimusi tõesti esineda.

Majandusminister Mihkel Pärnoja sõnul ei ole Maailmapank kaevanduspiirkondade laenuks Eestile ettepanekut teinud.

Pärnoja nõuniku Maria Alajõe märkis, et Maailmapanga laenupaketid on suuremahulised ja nõuavad ka kulukat nõustamisteenuse tellimist. ?Me ootame siiski Euroopa Liidu struktuurivahendeid, samuti on ettevõtjatel kõikjal võimalik kasutada näiteks riiklikku laenugarantiiasutust Kredex,? ütles Alajõe.

Renaldo Mändmetsa sõnul on Eesti laenulimiit täis ning uued seni plaanimata laenud tulevad kõne alla alates 2003. aastast. ?Erinevalt näiteks Leedust ja Lätist, kes on palju suuremad laenajad, võtab Eesti laenud riigieelarves kohe täies ulatuses arvele. Laenude tagasimakse osa riigieelarvest suureneb teistel riikidel aasta-aastalt märgatavalt. Samuti tagab laenude kohene arvele võtmine meie ühe kõrgema rahandusliku reitingu, mis võimaldab omakorda Eesti pankadel ja sealtkaudu ettevõtetel soodsamalt laenu saada,? rääkis Mändmets.

Ida-Viru maavanema Rein Aidma sõnul hindab maavalitsus lähema kümne aasta laenuvajaduseks piirkonna majandusliku potentsiaali taastamisel 10?20 miljardit krooni, millest põhiosa läheks infrastruktuuri, nagu teedevõrk ja sadamad, ehitamiseks, inimeste õppeks ettevõtluses ja töövõtjatena ning turismi edendamisele ja keskkonnakaitsele. ?Olen kohtunud Maailmapanga esindajatega ja nad väitsid, et on huvitatud Ida-Viru arendamisse laenama. Seejuures on nad valmis finantseerima laenuraha kasutamise koolitust kohalikele,? ütles Aidma.

Aidma sõnul oleks laen võimaldanud hakata riigi suurima tööpuudusega piirkonnas sotsiaalmajandusliku kliimat parandama tunduvalt varem, kui võimaldab Euroopa Liit. ?Enne Eesti liitumist on tuleb eelstruktuuri vahendeid näpuotsaga, ka tuleb Euroopa rahale Eesti riigil niikuinii vähemalt 25% lisada,? märkis maavanem.

Valitsus kinnitas tänavu kevadel Ida-Virumaa kaua ette valmistatud riikliku tööhõiveprogrammi, mis näeb ette riigilt ja omavalitsustelt kokku raha 88 miljonit krooni. Sellele oodatakse 2002. aastaks Euroopa Liidult lisa 11 miljonit krooni.

Peatselt esitab majandusministeerium valitsusele ka tagasihoidliku rahamahuga Ida-Virumaa programmi, mis võimaldab finantseerida osa ettevõtlusprojekte.

Maavanem Rein Aidma on varem öelnud, et tuhande uue töökoha loomiseks tuleb uuringute andmetel investeerida keskmiselt miljard krooni, mille saamiseks peab riik kulutama vähemalt 100?200 miljonit krooni.

Kaevurite ametiühingud kavatsevad hakata teid sulgema, sest reedel saadud kirja kohaselt ei täida valitsus nõudmist maksta suletavast Ahtme kaevandusest üle jäävale 200 töötajale 20 miljoni krooni ulatuses aastapalka.

Ametiühingute andmetel peab valitsus oma kirjas kaevurite ametiühingute nõudmist võimatuks, kuid soovib asuda läbirääkimistele. Teisipäevaks on kaevurite esindajad kutsutud Ida-Viru maavanema juurde.

?Kui valitsus meie nõudmise kasuks ei otsusta, siis kavatseme kasutada protestimeetmeid täie rauaga,? ütles Põlevkivitöötajate Ametiühingu Liidu esimees Maido Agur.

Selle aasta lõpuks suletava Ahtme kaevanduse ametiühingujuhi Valdor Ernitsa sõnul on arutatud nii leebemaid kui radikaalsemaid aktsioone.

?Kui meeleavaldustega ei ole võimalik midagi saavutada, ei ole välistatud radikaalsemad meetmed, nagu raudtee ja maanteede sulgemine,? sõnas Ernits.

Jõhvis toimus 21. aprillil ligi kahe tuhande osalejaga meeleavaldus, kus kaevurid nõudsid koondamiste lõpetamist ja kompensatsioonide suurendamist.

Maido Aguri sõnul on Eesti Põlevkivi tootnud riigile piisavalt kasumit, et sellest koondatavatele kaevuritele lisa maksta.

1999. a -- 8000 töötajat2001. a -- 5600 töötajat2003. a -- 4400 töötajat