Eesti taastab NSVLi tavasid

Kaljo Aamer 28. mai 2001, 00:00

Meie poliitikud on Eesti edu ühe võtmena rõhutanud vaba kaubanduse tähtsust. Eestit läbivatest kaubavoogudest 70% moodustab naftasaaduste transiit, kuid ses sektoris on valitsus ootamatult vabakaubanduspõhimõtted hüljanud.

1. maist kehtiv valitsuse määrus nr 446 (tollitransiidi rakendamise eeskiri) on vastuolus vabakaubanduse põhimõtete ja rahvusvaheliste konventsioonidega. Eesti võib jääda valitsuse kehtestatud pentsikute mängureeglite tõttu ilma rahvusvaheliselt kütuseturult laekuvast tulust.

Määrusega võetakse Eesti kütusefirmadelt õigus nendele kuuluvat kaupa vabalt osta või müüa. Milles siis seisneb uue korra sisu? Lühidalt öeldes kehtestab välisriikides kauba saatja poolt koostatud raudteetransiididokumentidele nõudeid, mida ei näe ette rahvusvahelised kaubandustavad. Samuti nõuab Eesti toll uue korra kohaselt koos transiitdokumentatsiooniga kauba omandit tõendavaid dokumente, nagu ostja ja müüja vahelist lepingut ja arvet, mis on aluseks kauba impordi vormistusel. Seda ei saa aga seal olla, sest naftaäri omapära tõttu pole kauba välisriigis asuv saatja reeglina selle omanik ega müüja, mistõttu kauba saatja, kes koostab raudteedokumentatsiooni, ei tea ega pea teadma, millise hinnaga ja millistel tingimustel kaup Eesti firmale müüakse.

Määruse järgi peab kauba müüja olema kauba saatja, see saatja-müüja peab eksportima kauba ja müüma selle vahetult Eesti importijale. Viimane peab olema kauba ostja ning korraldama selle transpordi Eestis.

Määruse koostajad põhjendavad seda SMGS (rahvusvahelise raudteekaubaveo kokkulepe venekeelne lühend) kokkuleppes sätestatud põhimõtetega ? tänase seisuga on raudteetransiidi puhul raudteesaateleht (mis on SMGS kokkuleppe alusel välisriigis koostatud transiitveoleping) võrdsustatud tolli jaoks transiitdeklaratsiooni ja ülddeklaratsiooniga.

Samas on Eesti ametnikud otsekui unustanud, et SMGS pärineb ajast, mil 1/3 maailmast kattis sotsialismileer. T?ehhi, Slovakkia, Ungari, endine Ida-Saksamaa on SMGS-lepingust loobunud. Soome, kes on omanud ja omab tänaseni SRÜ riikidega suurt kaubavahetust raudtee kaudu, ei ole selle lepinguga ühinenud. Lepingu liikmed on endiselt aga SRÜ riigid, samuti Vietnam, Albaania, Iraan, Korea RV, Mongoolia, Hiina, Poola, Moldova, Bulgaaria, Läti, Leedu ja Eesti.

SMGS leping kannab kunagise sotsialismileeri kaubandusideoloogiat, kus üks riigiettevõte oli kauba tootja-saatja-müüja-eksportija ja tarnis selle teisele riigiettevõttele, kes omakorda oli siis kauba ostja-importija-veo korraldaja ja ladustaja. Ehk siis ärimudel, kus näiteks endise NSVLi riiklik naftakomitee müüb nafta Albaania riiklikule naftafirmale.

Eesti Õliliit on korduvalt valitsusele selgitanud, et SMGS leping sobib raudteevedude korraldamiseks, kuid välisriigis välisfirma koostatud raudteetransiidi saatelehte ja sellega kaasas olevat dokumentatsiooni ei saa tollivormistusel pidada tehingu kajastamise aluseks. Seni tulutult. Mis siis, et tervele mõistusele peaks olema arusaadav, et impordi dokumentatsiooni ehk kauba ostu-müügilepingut ja arvet saab tollile esitada ainult kauba importija. Mis siis, et Eestis registreeritud importija esitatud andmete õigsust on lihtne ettevõtte raamatupidamises kontrollida. Mis siis, et Eesti ametivõimud ei saa sätestada, kuidas raudteesaatelehe on täitnud Kasahstanis või Hiinas asuv kauba saatja, kes samas ei pruugi olla kauba vahetu müüja Eesti importijale.

Mis siis, et pole Eesti firma võimuses käskida ja tollile aru anda, milliseid dokumente on lisanud Kasahstani või Hiina firma saatelehe juurde ja mis lepingute alusel on kauba omand üle läinud väljaspool Eesti tolliterritooriumi. Ja seda nõutakse koos reaalsete sanktsioonide rakendamisega määruse number 446 alusel Eesti ettevõtjalt täna! Mida me siis edasi teeme, kas lõpetame selle äri?

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing