Esimene arvuti peab saama tulevase süsteemi osaks

Priit Kongo 28. mai 2001, 00:00

Esimesi arvuteid ostes tuleb arvestada, et tegemist oleks lülidega tulevasest terviksüsteemist. Lihtsalt meeldiva seadme kasuks otsustades võib selguda, et sel on tulevikus vaid dekoratiivne funktsioon.

Parim lahendus on alati isiklike eelistuste, väljakujunenud harjumuste ja tegeliku vajaduse sümbioos. Tuleb mõelda ratsionaalselt, kuid ei maksa alahinnata töökeskkonna ja töövahendite mõju töö tulemuslikkusele.

Oma firmale esimest arvutilahendust otsides on kindlasti vaja konsulteerida inimestega, kelle igapäevatööks on selliste lahenduste väljatöötamine. IT tähtsus äritegevuses kasvab jõudsasti ning seetõttu on kasulik ajaga kaasas käia.

Esimene väga tähtis küsimus ? kus? Kas teil on staatiline kontor, kus on pidevalt sama arv inimesi, või on teil väga vahetuv ja mobiilne meeskond? Sellele küsimusele vastates jääbki üle ainult kaks varianti: staatiline lahendus ja mobiilne.

Omaette suur ja tähtis teema on tarkvara. Kindlasti olete kuulnud, et kaks suunda on hetkel turul MS (Microsoft) ja Linux.

Viimase kasuks räägib tema tõestatud töökindlus ja soodsus. Microsofti kasuks omakorda tohutu valik tarkvara ja hea tootetugi.

Kumb on parem? Oleneb olukorrast. Linux sobib paremini lahenduste puhul, mis nõuavad suurt töökindlust suure koormusega. Tavalise kontoritöötaja jaoks jääb Linuxi pakutav natuke liiga suureks koogitükiks.

Kui konsulteerida IT-spetsialistidega tarkvara osas, tuleks ka kindlasti järele uurida, kas ettevõttel on kasutusel mingi oma spetsiaaltarkvara või on plaanis midagi sellist kasutusele võtta.

Igasugused tarkvarade ühildumisprobleemid peaks juba varakult likvideerima. Ja kindlasti tuleks meeles pidada, et piraattarkvarale tuleks öelda: tänan, ei. Parem maksta algul kõva raha ja saada selle eest head tuge ning öörahu, kui hiljem üle jõu käiva trahvi pärast võlavanglasse minna.

Veel natuke arvutivõrkudest. Viimasel ajal on internetiühendus üsna tähtsaks kujunenud. Paljudes firmades tähendaks juba pool päeva ilma ühenduseta suurt probleemi. Seepärast peaks ka internetile rohkem tähelepanu pöörama.

Õnneks on püsiühenduste hinnad tunduvalt langenud ja levialad laienenud. Ka on pikenenud kasutatavate tehnoloogiate nimekiri: ADSL, Cable, radiolink jne.q

IT töös on märgata olnud sellist suhtumist kontorilahenduste puhul, et ostame odavad kodukootud arvutid ning säästame kõvasti raha. Kahjuks on sellised ajad läbi. Kõikidel suurematel arvutitootjatel (IBM, HP, Compaq) on käimas praegu kõvad hinnakampaaniad, tööjaamade hinnad on langenud peaaegu samale tasemele kui kodumaiste arvutitootjate omad, sülearvutite ja serverite osas ei ole aga neile midagi vastu panna.

Miks siis ikkagi eelistada natuke kallimaid brand?i-arvuteid? Support ehk tehniline tugi. Mitte kellelgi ei ole oma toodetele nii korralikku tehnilist tuge kui brand?i-tootjatel. Kui teil on suur arvutipark, mis peab pidevalt töös olema, siis ei saa hoida kokku kvaliteedi pealt ei tehnika ega toe osas.

Näiteks sülearvutiga reisides võite kindel olla ? kus iganes maailma otsas te ka ei oleks, kui arvuti mingil põhjusel streikima hakkab, siis eemaldatakse see viga kas parandamise või väljavahetamise teel. Te ei pea selleks Eestisse tagasi lendama. Ja lõpuks ? kõik üldkasutatavad standardid on ju brand?ide poolt välja töötatud.

Juba konkreetseid mudeleid valides tuleb välja selgitada, kui palju ressursse läheb kasutusse töötaja masinas ja kui palju tehakse ära serveris. Kahe-kolme töötajaga firmas vajadust serveri järele üldjuhul ei ole. 8?10 inimesega ettevõttes võiks olla juba korralik server täitmaks vajalikke ülesandeid ? andmete hoidmine ja varukoopiate tegemine, mailiserver jne. Tähelepanu tuleks pöörata ka arvutivõrgu väljaehitamisele. Kindlasti investeerige sinna korralikult, hilisem ümberehitamine on kulukas ja aeganõudev.

Tööjaamu valides on alati kasulik osta ühesuguseid mudeleid. Nende täiendamine ja hooldamine on niimoodi palju lihtsam. Te säästate sellega aega ja raha.

Siin on otsustav tegur raha. Reegel on järgmine: mida kallim, seda õhukesem, kergem, võimsam.

Sülearvutite osas kvaliteediprobleemi märkimisväärselt ei ole, kuna igasugustel teisejärgulistel arvutitootjatel üldjuhul puuduvad vahendid sülearvutite tootmiseks. Teine huvitav küsimus mobiilse kontori puhul on arvutivõrk.

Hea alternatiiv tavalisele kaabeldusjamale on wireless (elik traadita) võrk. Selle plusse ei jaksa üles lugedagi, suurim neist oleks ilmselt mugavus. Ei jaksa enam kontorilaua taga istuda, võtate köögist tassi kohvi ja lähete töötate sülearvutiga puhkeruumis edasi.

Teil ei ole enam mingeid piiranguid. Teete tööd, kus tahate ja millal tahate.

  • võrgukaart (3Com, Intel jt), hind 300?1000 krooni tükk
  • võrguseade (3Com, Intel jt), 8pordine 10BASE-T HUB, hind ca 1000 krooni
  • kaabeldus umbes 1000 krooni töökoht

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:07
Otsi:

Ava täpsem otsing