Hea tool vähendab kulusid tervishoiule ja puhkusele

Ahti Kooskora 28. mai 2001, 00:00

Iga firma peab looma oma tegevuse alustamiseks vähemalt minimaalse arvu töökohti, et firma käivitamine laabuks lihtsalt. Paratamatult vajab ka tootmisele orienteeritud ettevõte kontoritöökohti ? bürood.

Büroo sisustamisel puutub alustav firma kokku dilemmaga ? kvaliteet versus hind. Kvaliteet igas mõttes ? praktilisus, esteetilisus, ergonoomilisus ja vastupidavus. Kõik need kipuvad hinda paratamatult üles kruvima, aga firma edukaks käivitamiseks on just vaja võimalikult väikeste investeeringutega hakkama saada.

Äriruumid, eriti sellised, kus viibib ka klient, on firma visiitkaart. Seega peavad need esinduslikud välja nägema. Kindlasti ei piisa lihtsalt euroremondist (euroremont: nõukogudeaegsed pistikupesad asendatakse europistikutega ja selle käigus rikutud sein kaetakse värvitava tapeediga).

Töökohti luues tuleks eelkõige arvestada, et need oleks ergonoomilised. Väsinud ja kutsehaiguste käes kaeblev töötaja ei suuda anda maksimaalset panust. Kvaliteetse töökohaga, mis on küll kallim, kuid säästab märkimisväärselt tervist, on võimalik töötajat ka motiveerida.

Sisustust hankides tuleb seega eelkõige arvestada, et töökoht ise ei tohiks inimest väsitada. Iga töötaja töö iseloomu tuleks analüüsida ja sellest lähtuvalt soetada talle mööbel, valgustid ja muud sobivad lisad.

Järgmisena tuleb analüüsida inimeste koostöötamist ja selle põhjal lahendada sisustuse funktsionaalne paigutus. Liiga tihti arvestatakse vaid sellega, kuidas on lihtsam seadmeid paigutada. Arvutid asetatakse üksteisele võimalikult lähedale, et saaks kergemini juhtmeid vedada. Info liigub mööda kohtvõrku murdosa sekundite jooksul, aga grupis töötav inimene peab kolleegiga suhtlemiseks ümber laudade jooksma, nagu polekski tehnika selleks, et inimese tööd mugavamaks teha.

Tihti on töökohtade ja seadmete omavaheline paigutus lahendatud nii, et printer asub kuskil sekretäri selja taga ? teised peavad pidevalt ümber tema jooksma, et trükist kätte saada. Nii on liikumine takistatud ja iga kord häiritakse sekretäri.

Jämedalt arvutatakse ühe töötaja jaoks umbes kuus ruutmeetrit põrandapinda. Siiski pole alati võimalik näiteks 36ruutmeetrise pinnaga tööruumi paigutada kuut töökohta. Suuresti sõltub see ruumi enda iseloomust, tema mõõtmetest, akende ja uste olemasolust, arvust ning asukohast.

Eri iseloomuga tööd vajavad siiski eraldamist. Pidevalt telefonitsi klientidega vestlev töötaja üsna suure tõenäosusega segab raamatupidaja tööd.

Äriruumi sisustamisel on ilmselt kõige olulisem roll töökohal endal. Elemendid, millest töökoht tavaliselt koosneb, on töölaud (kirjutuslaud), arvutilaud ja abilaud-riiulid. Tänapäeval on need kõik enamasti üheks mööblitükiks integreeritud. Nad küll moodustavad ühtse terviku, kuid mööblit komplekteerides on kõiki osi võimalik nii-öelda häälestada just konkreetse töökoha jaoks konkreetses büroos.

Tänu komplekteeritavusele on osad mööblitooted sellised, et neid saab aja jooksul n-ö kasvatada ning moodulsüsteemi puhul on võimalik varieerida erinevate detailidega. Kui raha napib, saab töölauda suurendada aja jooksul, alustades minimaalseimast. Korralik töökoht maksab vähemalt 10 000 kuni 15 000 krooni.

Umbes 70?95 protsenti töödest tehakse ära arvutiga, seetõttu ongi kõige olulisem osa tööpind, mida tinglikult võib kutsuda arvutilauaks. Arvutilaud peaks olema liigendatav ja muudetava tasapinnaga. Arvuti asendit peab saama muuta nii, et ekraanile vaatamise nurk oleks võrreldes laua tasapinnaga võimalikult väike.

Inimese tööasend peaks olema võimalikult loomulik. Asendit mõjutavad arvuti paigutus ja loomulikult see, millel istutakse.

Tool on tööks hädavajalik ning mõjutab oluliselt inimese füüsilist töövõimet. Ebamugav laud ei väsita pooltki nii kiiresti kui ebamugav tool. Taburetil istuv inimene ei suuda kuigi kaua korralikku töörütmi säilitada. Töösse süvenenult kaob tihti range distsipliin oma keha üle ja mõnus asend pole alati tervislik. Ergonoomiline tool peab tagama, et istumisasend ei tekitaks deformatsioone ega vaevusi. Hea tool laseb ka puhkepausidel lõõgastuda. Istet, mis kõikidest hädadest päästaks, pole paraku veel leiutatud.

Klassikaline seljatoega tool pole kõige õigem. Ergonoomilises toolis meenutab tööasend rohkem põlvitamist kui istumist. Vaatamata sellele, et osadel neil seljatugi isegi puudub, on tagatud selline asend, et inimene ise hoiab oma rühi paigas. Koormus ülakehale on väiksem ja töötaja ei väsi nii kiiresti.

Ergonoomiline tool on paraku väga kallis ning maksab sama palju kui hea töölaud. Töötaja efektiivsus on aga üsna raskesti mõõdetav. Kokkuhoiule mõeldes tuleks silmas pidada ka väiksemaid kulutusi tervishoiule ja puhkusele, töötajate suuremat motiveeritust ja muudki.

Kui eelarve sunnib otsustama siiski odavamate toolide kasuks, tuleks tagada, et need mingi aja jooksul ümber vahetatakse. Katkises toolis langeb koormus lihastele ebavõrdselt ja tulemuseks on väsimus ning valulikud liigesed ja lihased.

Korralikult sisustatud büroo juurde kuulub ka väike puhkenurk. Firmast mulje kujundamiseks on kindlasti oluline, et kliendile avatud osa oleks maitsekalt ja funktsionaalselt sisustatud-kujundatud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:07
Otsi:

Ava täpsem otsing