Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Infosüsteem algab kontoplaanist

Eero Saava 28. mai 2001, 00:00

Ettevõtte infosüsteemi käsitledes tuleb keskenduda põhimõtetele, millist infot vajab operatiivne ja millist strateegiline juhtimine. Veel peab jälgima, millised bilansi või kasumiaruande read on teistest tähtsamad, millised suhtarvud sadadest võimalikest on olulised ning kuidas ühildada infosüsteemi (IS) ja infotehnoloogiat.

Firma jaoks algab IS kontoplaani ja raamatupidamise sise-eeskirjade koostamisega ning bilansi ja kasumiaruande vormi valikuga. Kontoplaanis võib olla sadakond kuni paar tuhat kontot. Iga majandustehing toob tingimata kaasa vähemalt ühe raamatupidamislausendi ehk konteeringu. Konteeringuga kantakse rahasumma ühe või mitme konto deebetisse ja teise või mitme konto kreeditisse. Pärast konteeringut on majandustehing lahterdatud ? info on kirjeldatud ?, info hilisem töötlemine toimub tavaliselt käsitsi (on väga kulukas).

On täiesti paratamatu, et maksuameti, börsi, emaettevõtte, nõukogu ja operatiivjuhi jaoks tuleb koostada erinevalt rühmitatud infopakette ? siin aitab IT.

Kontrollige, kas te saate oma ettevõtte kasumiaruandest, bilansist või suhtarvudest vastused järgnevatele küsimustele.

  • kui teie ettevõte on kasumis, siis kas kõik tegevusalad on kasumis? Millised tegevusalad söövad teiste alade kasumit?
  • kui ettevõte on kasumis, siis kas kõik teie aktivad toodavad kasumit? Millised aktivad söövad teiste aktivate kasumit?
  • kui teie ettevõte on kahjumis, siis kas kõik tegevusalad on kahjumis?
  • kas iga kulu põhjustab suurema tulu (cost-effect)?
  • milline klient toodab kasumit? Milline klient toob kahjumit?
  • kas kulu on ?ära kulutatud?, st rohkem tulu antud kulu tulevikus ei põhjusta? Kas oli õige marketingikulu kanda perioodi kuludesse või on õige marketingikulu amortiseerida senikaua, kuni toote elutsükkel käib?
  • missugust tulu põhjustab intressikulu? Vastus: müügitulu, ja küsimus: miks ei ole vastava kauba või teenuse müügikasumist intressikulu vähendatud?
  • kui suur protsent kuludest ?istub? üldkuludes? Mida väiksem on see number, seda paremini on kasumiaruanne koostatud.

  • kas teie bilanss ütleb, millise täpse välte/pikkusega on erinevad aktivad? Aga passivad? Kui te seda teate, siis on hea võimalus alati kõiki likviidsuskriise vältida.
  • kas bilanss ütleb, kui suurel määral võite uskuda aktivate kvaliteeti (st tõenäosust, et aktiva on oma nominaali ehk bilansilist numbrit väärt)? Näiteks debitoorse võlgnevuse välde näitab kvaliteeti ja kui kauba või materjali välde pikeneb, kas võib tegu olla mahakandmisküpse ühikuga?
  • kas bilansi juurde käib aruanne, millised bilansivälised laekumised või kohustused võivad teid positiivses või negatiivses mõttes tabada?
  • milliseid aktivaid finantseeritakse milliste passivatega? Ülikasulik teada, kui tahate intressikulusid otsekuludeks pöörata.
  • kui ostate mõne firma, siis ilmub nagu tühjusest positiivne firmaväärtus ehk goodwill (harvem badwill). Goodwill?i ulatus võib väljendada eelmiste perioodide raamatupidamise tegelikku ebaadekvaatsust.

  • kui iga kulu pole seatud vastavusse kulu tekitatud/oodatava tuluga, miks siis minna ebatäpsusi summeerima ja progresseerima?
  • kuidas valida informatiivsed suhtarvud sadadest võimalikest bilansi-bilansi, bilansi-kasumi, kasumi-kasumi ja muudest kombinatsioonidest?

  • kritiseeri konstruktiivselt tänast aruandlust;
  • leia konsensus raamatupidajatega;
  • arenda raamatupidamisprogrammi ? nõua lisainfo välju ja nende täitmist;
  • dekonsolideeri suhtarve;
  • pane omavahel vastama kulu-tulu ja kliendid/töötajad/aktivad/tooted/tegevusalad;
  • konverteeri üldkulud otsekuludeks;
  • eralda käigusolevad tegevusalad arendusprojektidest;
  • lepi sellega, et iga uus tegevusala põhjustab infosüsteemi muutuse.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing