Kindlustusvõtjal tuleb olla järjekindel

Olles otsustanud, mida ja mille vastu kindlustada, on kasulik koguda seltsidelt pakkumised ja tingimused ning neid hoolikalt võrrelda, sest pealtnäha sarnaste tingimuste väikestest nüanssidest võib sõltuda sadade tuhandete kroonide saatus.

Kindlustuslepingu sõlmimise järel ei tohi unustada kindlustusmakseid õigeaegselt tasuda, eriti siis, kui maksed jagunevad mitmesse ossa. Üks päev maksega hilinemist võib parimal juhul tähendada viivise maksmise kohustust, kusjuures kindlustuskaitse siiski säilub (Seesam), üht kindlustamata päeva (Sampo) või halvemal juhul kindlustuslepingu katkemist, mis ei taastu enne, kui olete objekti uuesti kindlustusandjale ette näidanud (Bico). Viimasel juhul võite alles pärast õnnetust teada saada, et kindlustusleping on ammu katkenud.

Kindlustuspoliisile alla kirjutades võtab kindlustatu endale rida kindlustustingimustes (mis on lepingu lahutamatu osa) toodud kohustusi nii kahjujuhtumi eelselt kui ka järgselt. Kohustuste loetelu tuleb hoolikalt läbi lugeda ja neid ka täita. Tegelikult on ette teada, et kõiki kindlustusvõtjale allakirjutamiseks pakutavaid kohustusi ei olegi võimalik täita. Näiteks panevad kõigi kindlustusseltside tingimused kindlustusvõtjale kohustuse täita seadusandlike aktide ja ametkondlike normdokumentide ohutusnõudeid. Samas, kui maja on maha põlenud, võib omanik olla kindel, et leidub mõni tule- või elektriohutuse nõue, mida pole täidetud ? muidu poleks tulekahju ju tekkinud. Iseküsimus, millisel määral üks või teine selts hüvitise maksmisest keeldub viitega selliste nõuete rikkumistele, nagu ?kütteseadmed peavad olema korras?, ?tuletikke tuleb hoida alaealistele kättesaamatus kohas? või ?evakuatsioonitee tähistatakse plaanil rohelist värvi joonega, mis peab olema kaks korda jämedam korruse plaani piirjoonest?.

On kindel, et Eestimaal on palju maju, mille korstent ei pühita kaks korda aastas nagu eeskirjad ette näevad. Mõistlik on mitte võtta kohustuseks kõigi ohutusnõuete täitmist, vaid paluda kindlustusseltsilt nende ohutusnõuete loetelu, mille täitmist loetakse niivõrd oluliseks, et mittetäitmise korral keeldutakse hüvitise maksmisest.

Välja võib tuua kuus peamist põhjust, miks kindlustusandja ei hüvita õnnetuse tagajärjel tekkinud kahju või hüvitus moodustab üksnes osa kahjust.

Need kuus põhjust on: 1) toimunud õnnetusjuhtum polnud kindlustatud ehk siis ei ole see lepingu tingimuste järgi tõlgendatav kindlustusjuhtumina; 2) kindlustusvõtja pole kinni pidanud lepingu tingimustest või on eiranud kokku lepitud ohutusnõudeid; 3) ei ole tasutud õigeaegselt kindlustusmakset; 4) kindlustuskohas asuvad turvasüsteemid (uksed, lukud, signalisatsioonisüsteemid) ei vasta kokkulepitule või ei olnud töökorras; 5) eluruum on alakindlustatud ehk kindlustussumma ei vasta selle taastamise kuludele; 6) kahjust ei teatatud õigeaegselt või kahju järgselt on muudetud kindlustuskohta niivõrd, et raske on selgitada kahju tekkepõhjusi ja suurust.

Kindlustusselts lähtub hüvitamisel kindlustuslepingust ning lepingu aluseks olevatest kindlustustingimustest. Täieliku keeldumise aluseks saab olla muidugi see, et lepinguga polnud üldse kaetud juhtum, mis tegelikult aset leidis. Samuti võib täieliku keeldumise aluseks olla kindlustusvõtja raske ettevaatamatus või hoolimatus, kui sellel on põhjuslik seos juhtumiga. Loomulikult on keeldumise aluseks kõik tahtlikult esile kutsutud juhtumid.

Vähendamise aluseks võib olla hoolimatus ja ettevaatamatus, kuid märksa väiksemas ulatuses. Igasugune ohutusnõuete eiramine ei vii kohe hüvitise vähendamise või selle maksmisest keeldumiseni. Kindlasti uurib kindlustusfirma, kui palju mõjutas mingi ohutusnõude eiramine õnnetust või kahju tekkimist ning kui palju üldse kindlustusvõtja mingit konkreetset nõuet reaalselt täita sai.

Allikas: Aare-Matti Inglist, "Kahjukindlustuse käsiraamat"

Autor: Toivo Voit