Kõige täpsem kilogramm asub Tartus

Väinu Rozental 28. mai 2001, 00:00

Enne erikambrisse sisenemist vahetab ASi Metrosert teadur-etalonihoidja Viktor Vabson välisjalanõud. Võõrastele on piiriks ukseava, ka pildi sai klõpsutada vaid läbi selle ava. Poleeritud roostevabast kaaluvihtide tõstmiseks kasutab Vabson spetsiaalseid plastist või elevandiluust otsikutega pintsette.

?Tegelikult riik doteerib kalibreerimist meie juures,? sõnab Vabson. ?Riik on huvitatud, et see ülikallis teenus oleks Eesti tarbijale hinna poolest kättesaadav.?

Loomulikult ei rutta massilaborisse, kaaluvihid näpus, aiasaadusi müüvad turumammid. Riigietaloniga võrdlevad oma ülitäpseid kaaluvihte katsetus- ja kalibreerimislaborid, mis omakorda taatlevad ehk kontrollivad firmade ning asutuste kaaluseadmete täpsust.

Vabsoni andmeil kalibreerivad nad aastas 10-12 kuni 20 vihist koosnevat komplekti. Laboris asuva pikkuse etaloniga tehakse aastas kümmekond kalibreerimist.

?Kui meie kliendi kilogrammine viht on etalonist näiteks milligrammi võrra kergem, siis see info aitab tal seda erinevust oma mõõtmistulemustes arvesse võtta,? selgitab Vabson.

Metroserdi etaloniteenuste divisjoni juhi Toomas Kübarsepa sõnul on riigietalonid riigi tunnused tehnilise arengu mõõtmiste alal. Riigietalon on majanduskasvu toetaja ja rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteedi tagamise alus. Et konkurentsis püsida, peavad eksportööride, transiidi- ja kaubandusettevõtete mõõtmistulemused olema rahvusvaheliselt seostatud kõige kõrgemal tasemel.

?Kui Eesti ettevõtted saaksid mõõtmisprotsesse tõhustada nii, et elektrienergia sääst tootmises oleks pool protsenti, tooks see 30 miljonit krooni vabu vahendeid,? näitlikustab Kübarsepp täpse mõõtmise vajalikkust.

Majandusministri määrusega on alates 7. märtsist Eestis kinnitatud massi ja pikkuse riigietalonid. Massietalon koosneb viiest komparaator- ehk ülitäpsest elektronkaalust ning sadakonnast kaaluvihist massiga ühest milligrammist kuni 50 kilogrammini.

?Meie kolm kilost kaaluvihti on kalibreeritud maailma tipplaborites Saksamaal ja ?veitsis,? räägib Viktor Vabson. ?Iga viie aasta järsl peame laskma oma vihid uuesti üle kontrollida.?

Pikkuse riigietalonina säilitatakse Tartus kahte komplekti terasplaate mõõtmetega poolest millimeetrist poole meetrini.

Lepingu alusel haldab majandusministeeriumile kuuluvaid riigietalone Eesti suurim kalibreerimislabor AS Metrosert, mille kõik aktsiad kuuluvad riigile. Riigietalonide säilitamiseks kulutab riik aastas pool miljonit krooni.

Eelmise nädala neljapäeval korraldas Metrosert Tartus Eesti esimeste sõjajärgsete riigietalonide esitluspäeva.

Erilabor etalonide tarbeks valmis füüsikainstituudi endises tsiviilkaitsevarjendis 1996. aastal. Tagastamatu abina sai riik ?veitsist ülikalleid seadmeid 5 miljoni krooni eest. Eesti riik on projekti rahastanud kokku 2 miljoni krooniga.

Etalonide stabiilsuse tagab metallist ja klaasist kabiin, kus eriseadmed hoiavad tolmuvabas keskkonnas vajalikku temperatuuri ja niiskust. Vibratsiooni vältimiseks on komparaatorlaudade alla valatud meetripaksune betoonvundament ning see omakorda isoleeritud põrandast vahtplastiga.

Toomas Kübarsepa kinnitusel teeb Metrosert ettevalmistusi, et järgmisel aastal oleks Eestil ka kolmas riigietalon, millega saab kontrollida temperatuuri mõõtmisi vahemikus 20 külmakraadist kuni 150 soojakraadini.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing