Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Lihatööstuste euromiljonid jäävad kasumina tagasi teenimata

Kristina Traks 28. mai 2001, 00:00

?Selles suhtes on euroinvesteeringud mõttetud, et me saaksime sinna müüa ilmselt vaid parimat tükiliha ja seegi on teoreetiline plaan, sest lihast on praegugi tööstustel puudus käes,? ütles Lihaliidu tegevdirektor Peeter Grigorjev. ?Lihatööstuste euroinvesteeringud on lihtsalt vaja teha selleks, et ettevõtteid kinni ei pandaks, kuid raha müügivõimaluste laienemisest tagasi ei tule.?

Lihatööstuste hinnangul on lähema aasta jooksul vaja investeerida 580 miljonit krooni, euronõuded peavad olema täidetud järgmise aasta 1. juuliks. Praegu pole Eestis ühtegi eurolihatööstust.

Nõo lihatööstuse juhatuse esimees Toomas Kruustük ütles, et ettevõte võiks praegu vabalt edasi töötada, sest toodangu kvaliteet vastab kõikidele nõuetele. ?Kuid me peame tegema täiendavaid investeeringuid, teades, et ilmselt ei tule see raha tagasi,? ütles ta.

?Euroopa Liitu saaksid müüa võib-olla ehk Rakvere, Valga ja Tallegg, teistel on ju kogused imepisikesed.?

Kruustüki hinnangul kulub vähem kui kümme aastat tagasi asutatud Nõo Lihatööstuse euronõuetega vastavusse viimiseks 10?20 miljonit krooni.

?Osa raha tuleb omavahenditest, kuid tuleb võtta ka laenu, igal juhul järgmise aasta alguses tahame ehitusega alustada,? rääkis Toomas Kruustük.

Ka Rakvere Lihakombinaadi juhatuse esimees Olle Horm on öelnud, et Eesti tööstustel ei õnnestu ilmselt oma valmistoodanguga ELi turule pääseda ning ainsaks väljundiks võib olla liha müük ELi. ?Sisuliselt on investeeringud ELi nõuete täitmiseks tõesti nagu garantii, et me saame edasi tegutseda,? ütles Horm. Tema sõnul kavatseb Rakvere euronõuded ettenähtud ajaks täita ja raha kulub selleks umbes 40 miljonit krooni.

ASi Tallegg juhatuse esimees Ants Käsper aga sõnas, et ELi on kindlasti võimalik müüa oma toodangut, kui leida sobiv ni??. ?Vastupidiselt üldlevinud arvamusele leian mina, et peaks just püüdma Euroopa Liitu müüa valmistoodangut, mitte niivõrd toorainet,? ütles Käsper. ?Kindlasti on ELi nõuete täitmine vajalik, kui me ei taha elada nagu Aafrikas,? nentis ta.

Käsperi sõnul kavatseb Tallegg oma euroinvesteeringutega jõuda selle aasta lõpuks niikaugele, et saaks taotleda ettevõttele ELi tunnustuse. Praeguseks on Tallegg hügieeninõuete täitmiseks kulutanud juba 30 miljonit krooni.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing