Õiguskantsler veeretas palli majandusministrile

Allar Jõks pidi oma arvamuse riigihangete seaduse kohta välja ütlema pärast seda, kui selle aasta aprillis pöördusid riigihangete amet, Kaubandus-Tööstuskoda ning Tööandjate Keskliit tema poole taotlusega anda hinnang, kas vaidlusalune seadus on või ei ole kooskõlas põhiseadusega.

Ühtaegu taotlusega anti üle Tartu Ülikooli professorite Kalle Meruski ja Indrek Koolmeistri kriitiline arvamus riigihangete seaduse kohta. Oma seisukoha lõpuosas tõdeski Jõks, et selles arvamuses esitatud mitmed kriitilised seisukohad on põhjendatud, ning saatis need majandusministrile seisukoha võtmiseks.

Majandusministeeriumi eksperdina riigihangete seaduse muudatustega tegelnud Tuulikki Laesson ütles, et riigihangete seaduse muutmise või parandamise eelduseks on poliitiline otsus, mille peab langetama minister. Samas viitas Laesson sellele, et kui vaadata seadusloome senist kogemust riigikogus, on seaduste pidev muutmine Eestis täiesti tavaline. Ta avaldas arvamust, et tavaliselt ilmnevad ükskõik millise seaduse head ja vead enamasti poole aastaga pärast selle rakendumist ning et see aeg tuleks ära oodata.

Laesson tõdes, et ka ta ise näeb seaduses teatud lünki. Näiteks on selgelt reguleerimata, kas raha laenamine riigiasutuse poolt kuulub riigihanke alla või mitte.

Laesson avaldas õiguskantsleri seisukoha üle rahulolu, sest etteheited riigihangete seaduse vastuolu koha põhiseadusega ei pidanud paika.

Riigihangete ameti peadirektor Ülo Sarv ütles, et nende amet on oma tegevuse kohandanud vastavalt muutunud riigihangete seadusele. Seda hoolimata ameti seisukohast, et seadus on vastuoluline.

Sarv osundas taas põhiprobleemile, millele ta ka õiguskantsleri tähelepanu juhtis: riigihangete vaidluste lahendamisel ei saa amet täita talle pandud järelevalve rolli, sest jõustunud seadusemuudatuste kohaselt peab nende amet ise vaidlused lahendama.

Majandusminister kujundab oma seisukoha õiguskantsleri kirja põhjal ilmselt veel sel nädalal.