Tuntud ja tundmatu kolmas sektor

Merike Ojasson 29. mai 2001, 00:00

Kui arvestada, et keskmiselt opereerib mittetulundusühing aastas 100 000 krooniga, on kõigi ühingute kogukäive aastas ligi 1,5 miljardit krooni. Suur rahasumma liigub vaikselt, seoses mittetulundusühingutega pole kuulda ühtegi suuremat skandaali. Ametlikes teadaannetes ilmub heal juhul kord kuus teade, et mõne ühingu tegevus lõpetatakse. Raha- ja äriteemalised kahtlustused, nagu riigihangete ameti juhtide kuulumine ühingu juhatusse ja iseendaga raha jagamine, on justkui tõrvatilk meepotis.

Julianuse Inkasso agentuuri müügijuht Toomas Värk kinnitas, et nende klientide hulgas on mittetulundusühinguid ehk napp viis protsenti, needki enamasti korteriühistud.

Eestis on kokku 14475 mittetulundusühingut, kolmandik neist registreeritud Tallinnas, teine kolmandik Harjumaal. Tegevusaladena on kõige enam kirjas haldamine, olgu tegu korteri-, elamu-, garaa?i-, aiandus- või suvilaühistutega. Populaarsed on ka spordiklubid, kasumit taga ajamata tegutsevad paljud erialaseltsid ja -liidud.

Mittetulundusühingute seaduse järgi saavad ühingu luua kaks füüsilist või juriidilist isikut. Pärast asutamislepingu ja põhikirja koostamist tehakse avaldus keskäriregistrisse kandmiseks. Seaduse järgi tohib tegeleda ainult põhikirjalise tegevusega, mittetulundusühingule kohaselt ei või põhitegevuseks või eesmärgiks olla majandustegevuse kaudu tulu saamine.

Seaduse järgi peab ühing igal aastal esitama oma majandusaasta aruanne, seda teeb vaid kolmandik registreeritud ühingutest. Maksuamet siin probleemi ei näe.

Maksuameti peadirektor Aivar Sõerd kinnitas, et maksuameti poolt on suurema tähelepanu all need mittetulundusühingud ja sihtasutused, mis on kantud valitsuse poolt kinnitatud nimekirja. Nimekirjas on enam kui tuhat liitu, ühingut või seltsi.

"Valitsuse kinnitatud nimekirja kuulumine on vajalik, et kingituse või annetuse tegija saaks maksusoodustusi," kommenteeris rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro.

"Nimekirjast väljaarvamise põhjuseks võib olla majandusaasta aruande mitteesitamine," lubas maksuameti peadirektor Aivar Sõerd.

Raha on ometi mittetulundusühingule probleemiks. Oma projektidele võib toetusi saada väga erinevatest allikatest. Omamoodi väljavalitud ühingud seisavad uhkelt riigieelarve real, teised peavad hakkama saama välisrahade või projektidele eraldatud toetustega.

Alates 1998. aastast on ühingutel võimalik toetusraha küsida ka Euroopa Liidu infosekretariaadilt.

"Mittetulundusühingud saavad toetust Euroopa Liidu teemaliste koolitus- ja teavitusprojektideks. Tavaliselt oleme arendanud koostööd MTÜde katusorganisatsioonidega. Tänavu jälgisime raha jagamisel põhimõtet, et Euroopa Liidu toetajad ja vastased saaksid võrdselt raha," selgitas infosekretariaadi nõunik Paavo Palk.

Toetussummade suurus, mis Euroopa Liidu infosekretariaadi kaudu jagamisele läheb, on aasta-aastalt tõusnud. Kui kolm aastat tagasi eraldati 150 000 krooni, siis sel aastal on koostöös Avatud Eesti Fondiga välja antud 2,3 miljonit krooni.

Samas suurusjärgus jagab mittetulundusühingutele raha haridusministeerium, seal on nimekirjas 14 ühingut.

"Raha on mittetulundusühingutele eraldatud haridusministri käskkirjaga. Iga ühinguga on sõlmitud leping, millest tulenevalt on neil kohustus anda aru eraldatud summade kasutamise kohta," vastati väga üldsõnaliselt ministeeriumist küsimustele, kes ja millal just need mittetulundusühingud toetusobjektideks valis.

Jaan Tõnissoni Instituudi direktori Agu Laiuse arvates ongi suurim probleem mittetulundusühingute siseriikliku finantseerimissüsteemi puudumine.

"Raha jagamine toimub suuresti ametnike või poliitikute suvast lähtudes. Kõik aastate jooksul olnud skandaalid on seotud sellega, et ametnik asutab mittetulundusühingu ja tulenevalt oma ametikohast rahastab selles ühingus mingeid projekte. Kui ärimaailmas räägitakse riiulifirmadest, siis sama on mittetulundusühing ametnike jaoks. Seisab nii-öelda tagavaraks ja ootab uusi võimalusi," ütles Laius.

Probleemiks on ka see, et kuni puudub ühtne andmebaas, võivad ühingud ühe ja sama projekti jaoks küsida ja ka saada toetust eri kohtadest.

"Miks ei ole avalikke konkursse, kus kõik oleks avalik ja läbipaistev? Miks seisab osa mittetulundusühingud riigieelarves eraldi real? See on poliitiline otsus, mis tekitab teiste ühingute seas paksu verd," rääkis Laius.

Laius rääkis näidetest, kus integratsiooniprogrammi rahaga remonditi Narvas üht koolikatust või kuidas kulusid suured summad täiskasvanute koolitusega seotud uuringuteks, mille tulemusi pole keegi näinud.

"Need on just need rahad, mis peaksid minema läbi mittetulundusühingute," kinnitas Laius. "Lahenduseks oleks see, kui hasartmängumaksu nõukogu asemel luua ministeeriumide juurde sarnaselt integratsiooni sihtasutusega sihtkapitalid. See teeks kogu tegevuse avalikuks, aitaks teha analüüse," arvas Laius.

Hasartmängumaksu nõukogu koosneb tõepoolest poliitikutest ja ministeeriumide kantsleritest, seal ei esinda keegi noori, lapsi, peresid või laiemalt võttes mittetulundusühinguid. Ometi on hasartmängumaksu nõukogu kutsutud ellu just selleks, et need ühiskonnagrupid saaksid oma programmide ja ürituste jaoks toetusrahasid.

Riigieelarvesse tulev hasartmängumaks jaguneb seaduse kohaselt lihtsalt - 40 protsenti läheb sihtotstarbeliselt laste, noorte, perede, vanurite ja puuetega inimestega seotud programmide ja ürituste toetamiseks, 30 protsenti läheb kultuurkapitalile, 23 protsenti jääb regionaalprogrammide investeeringuteks ja 7 protsenti jääb Punasele Ristile. Paberil on kõik korras.

Kui vaadata selle aasta esimeses kvartalis eraldatud toetusi, võib leida nii mõndagi, mis tekitab küsimusi. Nii näiteks saab lastekaitse liit 3,4 miljonit krooni. Imestama paneb, et projekti nimetus on lihtsalt "2001. aasta tegevusprogrammi elluviimine". Kas on juhus, et Lastekaitse Liidu vanematekogusse kuulub seesama haridusministeeriumi ametnik Toivo Sikk, kes otsustab hasartmängumaksu nõukogus, kellele ja kui palju raha eraldada. Lisaks tekitab küsimusi see, miks ei ole lastekaitse liidu koduleheküljel selgelt kirjas 2001. aasta tegevusprogrammi, mille rakendamise jaoks raha saadi.

Hoopis huvitavaks muutub toetuse saajate nimekiri, kui vaadata seda ehitusmehe pilguga: Märjamaa spordiklubi saab spordihoone uuendamiseks 25 000 krooni, Vastse-Kuuste kool teeb sama suure summa eest võimlemis- ja jõusaali, Kiviõli rahvamaja saab 50 000 krooni sanitaarsõlmede rekonstrueerimiseks, MTÜ Lelle haridus- ja kultuuriselts remondib 10 000 krooni eest rahvamaja ahjusid.

Hasartmängumaksu laialijagamisest on saanud riigieelarve käepikendus.

Kas ja kuidas kõikvõimalike rahade kasutamist kontrollitakse, teavad vaid ühingute esindajad. Ministeeriume külastades on riigikontroll avastanud, et sageli ei nõuta üldse mingeid aruandeid.

Seevastu riigikantselei ootab projektitoetust saanud ühingutelt nii tegevus- kui finantsaruannet. "Tegevusaruandes näitavad projekti läbiviijad, millised tegevused ja millal toimusid, kui palju ja kes olid osalejad, võimalusel lisatakse osavõtjate registreerimiselehed. Finantsaruanne sisaldab ülevaadet tuludest ja kuludest, viimased tõendatakse koopiatega maksedokumentidest," ütles Palk.

___________________________________________

Samal teemal tänases lehes:
BIG lõi ühingu sponsorprojektideks

___________________________________________

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 11:33
    Otsi:

    Ava täpsem otsing