Võlakirjad küsimärgiga

29. mai 2001, 00:00

Eestit on postsotsialistlike riikide seas seni eristanud äärmiselt vaoshoitud laenupoliitika ja samas hoidumine anonüümse otstarbega riiklikest võlakirjadest. Kunagisi TAASi võlakirju võiks ses suhtes pidada pigem reeglit kinnitavaks erandiks. Kas ja millal lükatakse uks valla tõeliselt võlgu elamisele, on küsimus, millele annab vastuse aeg.

Võlakirjadega näib asi minevat kiiremini - riigikogus on järge ootamas eelnõu, millega tehakse tee lahti oma eurobondidele. Eesmärk on iseenesest õilis: leida ra-ha kaugseire radarisüsteemi ostuks (15,3 miljonit eurot) ja refinantseerida varasemaid välislaene. Emissiooni kogumahuks on kavandatud 100 miljonit eurot.

Kui aga senise selgelt suunitletud ja seejuures valdavalt rahvusvahelistelt finantsinstitutsioonidelt laenamise asemele nihkub anonüümne laenamine raha- ja kapitaliturgudelt, võib rääkida tõsisest pöördest riigi võlastrateegias. Pealegi on sedakorda tegemist kahe täiesti eriilmelise taotluse juures n-ö nööbile (mittevaidlustatav radarilaen) omamoodi pintsaku (varasemate laenude refinantseerimine) külge traageldamisega.

Valitsuse sõnul on varasemate laenude refinantseerimise peamine eesmärk mitteeuropõhiste laenudega seotud valuutariskide maandamine, muutuva intressimääraga kohustuste restruktureerimine fikseeritud intressimääraga kohustusteks ja intressikulude kokkuhoid.

Iseküsimus on, kuivõrd neid eesmärke võlaportfelli restruktureerimisel ikka järgitakse. Valuutariskiga pole nimelt 52,8 protsendil refinantseeritavast laenuportfellist mingit pistmist. Dollari-, SDRi- ja jeenilaenude seas 10,2 miljoni eurose jäägiga ja 3%-lise fikseeritud intressiga 1992. aastast pärit 30aastase tähtajaga dollarilaenu või siis 11,6 miljoni eurose jäägiga jeenilaenu, mille fikseeritud intress on 4,15%, refinantseerimine võib sattuda vastuollu kulude kokkuhoiu põhimõttega.

Kui aga refinantseerimise argumendiks on muutuva intressimääraga laenude vähendamine, tuleks tõdeda sedagi, et paralleelselt võlakirjade emissiooniga arutab riigikogu järjekordse muutuva intressimääraga laenu võtmist.

Kuivõrd kavandatavad võlakirjad on viieaastase lunastamistähtajaga, vajab põhiosa emissioonist taas refinantseerimist. Puhtteoreetiliselt tuleks tõdeda, et pikaajalisi kohustusi asutakse refinantseerima oluliselt lühemaajalistega. See tähendab eksimist majanduse n-ö kuldreeglite vastu. Et seda teha, peavad olema kaalukad põhjused. Samal ajal on refinantseerimist ootavate laenude loetelus ligi 10 miljoni euro ulatuses neidki, mille tähtaeg kukuks 2003. aasta kevadeks niigi.

Küsitav on ka intressikulude kokkuhoid. Väidetav 60 miljoni kroonine ühekordne võit võib pöörduda võlakirjade vältimatu refinantseerimise käigus oluliselt kallimaks kaotuseks. Nimelt ei pruugi refinantseerimine kujuneda sugugi nii soodsaks kui esmaemissioon, eriti kui Euroopa Liidu uks jääb Eesti ees mingil põhjusel suletuks.

Piisab, kui võlakirjade refinantseerimine langeb kokku järjekordse Aasia või Vene kriisiga ja mängu tulevad mustad stsenaariumid. Kodustest võimalikest turbulentsidest pole siinkohal mõtet rääkidagi. Selle kinnituseks on kas või aprillikuised sündmused Argentiina võlakirjadega.

Et tegemist on vabalt kaubeldavate võlakirjadega, pole välistatud, et need hakkavad huvi pakkuma ka kodustele investoritele (nagu kunagi TAASi võlakirjad), mis tähendab seda, et valitsus asub laenama niigi õhukeselt siseturult.

See toob teadupärast endaga kaasa erasektori väljatõrjumise riigi kui tugevama konkurendi poolt raha- ja kapitaliturult ning intresside tõusu erasektori jaoks.

Eeltoodule lisaks tuleb arvestada sellegagi, et võimalikud tagasilöögid võlakirjade hindades järelturul (olgu siis järjekordsete väliskriiside tõttu) kajastuvad vältimatult ka Eesti riigireitingus, mis võib samuti endaga kaasa tuua intresside tõusu erasektoris ja saada ajendiks laenude ennetähtaegsele tagasikutsumisele.

Kui aga võlakirjade kaugem tagamõte on luua kodune võimalus pensionite teise sambasse kogutava raha paigutamiseks, siis on see lihtsalt T?iili moodi mäng sõnadega. Kui juba refinantseerida, siis refinantsee-rimist mittevajavalt, mis sest, et see esialgu mõnevõrra kallimaks läheb. Asuda maandama varasemaid riske uute juurdetoomisega on aga enam kui küsitav ettevõtmine.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:33
Otsi:

Ava täpsem otsing