Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Haapsalus kehtib poolkuiv seadus
Haapsalus kehtib poolkuiv seadus
Andrus Karnau
Eesti rangeimat alkoholimüügi poliitikat ajavad kaks Läänemaa omavalitsust, Haapsalu ja tema sõsarvald Ridala. Kella üheksast õhtul seitsmeni hommikul on kahe omavalitsuse territooriumil alkoholi jaemüük keelatud.
Läinud suvel seisis Haapsalu peatänaval ööpäev läbi avatud kaupluse ees tunnustatud teadusemees ja küsis, mis on Haapsalu linnal viga. Kuurortlinna üheks õhtuks puhkama tulnud, tekkis tal raskusi pudeli veini ostmisega.
Eestlased on harjunud liberaalse alkoholipoliitikaga. Alkoholiseadus lubab omavalitsusil alkoholi müüki oma äranägemisel reguleerida. Nõnda ongi peaaegu iga Eesti linn või vald asunud oma parema äranägemise järgi keeluseadust kohandama. Haapsaluga sarnased piirangud on kehtestanud Viljandi ja Kuressaare. Suvituslinnas Pärnus on suviti keelatud pärast südaööd kange alkoholi jaemüük. Nimekiri ei ole täielik, sest Eestis on kaks ja poolsada omavalitsust ning ükski riigiasutus piirangute üle arvestust ei pea.
Alkoholiseadus reguleerib detailselt alkoholi käitlemise, kuid alkoholimüügi poliitika kujundamine on jäetud kohalikele võimudele. Kohalikud piirangud põhjustavad pilkeid, keelu vastased väidavad, et legaalse alkoholi müügi piiramine on silmakirjalik ja soodustab salaviinaäri. See ei vähenda noorte ja vanade viinajoomist ega alkoholismiga kaasnevaid probleeme.
Kuigi Lääne politsei juhid väidavad, et alkoholi müügi piiramine vähendab kuritegevust, siis ühegi faktiga nad oma väiteid toetada ei ole suutnud. Salaviinaäri lokkab ja salaturul tõusevad kiiresti hundijalavee hinnad.
Kogu Eestis ühtse alkoholipoliitika kehtestamine aitaks lahendada vaidlused müügipiirangute otstarbekuse üle ? seda nii Tallinnas, Haapsalus kui ka Kapa-Kohilas.
Autor: Andrus Karnau