Keskkonnanõue elavdab ehitust

Ervin Soon 30. mai 2001, 00:00

Samal ajal soovib riik hankida poole rohkem investeeringuteraha keskkonnamakse tõstes ning soovitab omavalitsustel tõsta veetarbimistasu.

Teisipäeval Tallinnas peetud foorumi Keskkonnakonverents 2001 ühe korraldaja, ASi Keskkonnaehitus juhataja Indrek Pappeli sõnul on lootust seoses Eesti kohustustega Euroopa Liidu tingimuste täitmiseks ka looduskaitseobjektide rajamisele orienteerunud ettevõtetel senisest olulisest enam tööd saada. ?Kui praegu on riigi ja välisraha toel tehtud keskkonnainvesteeringute maht olnud aastas 400?500 miljonit krooni, siis juba järgmistel aastatel tõuseb maht miljardi kroonini aastas,? ütles Pappel.

Eestis ehitavad looduskaitserajatisi näiteks veel AS Skanska EMV, OÜ Eesti Ehitus ja YIT Universaalteenuse AS, valdavalt sellele valdkonnale on keskendunud projekteerimisfirma AS Entec. Varasemast on tuntud ka Lemminkäinen Eesti. Riigi ja välisabi raha eest tehtavate tööde puhul konkureerivad ettevõtted omavahel riigihankekonkurssidel.

ASile Keskkonnaehitus on seni põhiliselt tööd andnud omavalitsuste reoveepuhastite ja jäätmehoidlate ehitamine. ?Ehitajale teeb need objektid huvipakkuvaks just riigi ja välisabi kasutamise võimalus,? ütles Pappel.

Keskkonnaministeeriumi plaani kohaselt investeeritakse 16 jäätmeprojekti, millest osa on vanade prügilate sulgemine, osa uute ehitamine. Nõuetekohaseid reoveepuhasteid on kavas ehitada 23, samuti tuleb palju investeerida vee- ja kanalisatsioonivõrkudesse.

Euroopa Liitu astumise tingimuste täitmiseks on keskkonda investeerimise vajadus kõige suurem, kokku 21,3 miljardit krooni. Juba tänavu on investeeringud koos ettevõtete plaanitavaga ligi 1,4 miljardit krooni, 2002. aastal üle 2 miljardi, kasv jätkub 2007. aastani.

Kuna välisabi on eurodirektiivide täitmisel arvestatud 4 miljardit ja laenudena 4,5 miljardit krooni, siis ülejäänud tuleb leida riigieelarvest, kohalike omavalitsuste eelarvetest ja erasektoril.

Keskkonnaminister Heiki Kranichi sõnul tuleb jäätmekäitlejatel ja vee-ettevõtetel tõsta investeeringute katteks tõenäoliselt oluliselt ka tariife tarbijatele. ?Tariifid on omavalitsustele kuuluvate vee-ettevõtete panuse puhul investeeringute nurgakivi, sest teistel allikatel, nagu kohalik eelarve ja laenud, on piir tihti saavutatud,? ütles ta.

Kuigi riik kavatseb jätta oma panuse eelarvest keskkonnainvesteeringuteks 2005. aastani 250?300 miljoni krooni piiresse, pole Kranichi sõnul praegused keskkonnamaksude laekumised 200?250 miljonit krooni aastas piisavad ja läbirääkimised maksude tõstmist kinnitava seaduse vastuvõtmiseks käivad.

Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Harry Liivi sõnul peaks saaste- ja ressursitasusid hakkama riigile laekuma vähemalt 400?500 miljonit krooni aastas.

Keskkonnaministeeriumi hinnangul Eesti ettevõtete hulgas keskkonnainvesteeringute ?t?empion? AS Kunda Nordic Tsement on saanud riigilt nii saastetasu asendust investeeringutega kui ka maksnud makse.

?Oleme investeeringute puhul arvestanud, et need hakkavad kunagi tagasi tooma, kuid kui efekt keskkonninvesteeringutest nihkub paarikümne aasta kaugusele, siis pole enam võib-olla ettevõtet, kes seda näeb,? ütles ettevõtte haldusdirektor Arvo Vainlo.

Hoolimata kokku 200 miljoni krooni suurustest investeeringutest loodushoidu on keskkonnamaksud Kunda Nordic Tsemendile kasvanud pidevalt, eelmisel aastal 4,9 miljonilt kroonilt tänavu prognoositava 6,3 miljoni kroonini.

Indrek Pappeli sõnul on seoses eurodirektiividega lootus saada keskkonnarajatiste tellimusi ka eraettevõtetelt, kuid seni on tema sõnul Kunda Nordic Tsement olnud peaaegu ainuke suurem investeerija.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing