Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kontrollimatus aitab peita salakütust

Sulev Oll 30. mai 2001, 00:00

Maal asuvaid kütusemahuteid tarvitavad lisaks viiendikku kuni kolmandikku turust omavaile salakütusega hangeldajatele tõenäoliselt ka need, kes hoiustavad varastatud kütust.

Varguse mahuks hinnatakse iga raudtee-e?eloni kohta 2?3%, see aga tähendab kokkuvõttes kümneid tonne kütust. Seda kogust ei saa otse tanklasse müügile vedada ja see ladustatakse ilmselt kontrollimatutesse mahutitesse.

Täpne ülevaade kontrollimatutest mahutite arvust ja mahust puudub, küll on praktiliselt kõik endised kolhoosikeskuste tanklad registreerimata ja neid on ainuüksi Harjumaal tegutseva 60 tankla seas mitukümmend.

?Ilmselt ei saagi neid arvele võtta, sest nad ei vasta nõuetele,? oletas mahutite üle arvestust pidava majandusministeeriumi allasutuse OÜ Tehnokontrollikeskus tehnikadirektor Urmas Vain.

Kokku mahutavad Vedelkütuste terminalid Eestis 753 000 tonni kütust, ehitamisel on mahuteid veel 80 000 m³ kütuse tarvis.

Samas ei nõuta vedelkütuse hoiustamiseks turuluba. ?Ka bussijaamal pole liiniluba vaja,? kommenteeris majandusministeeriumi nõunik Ülo Veldre. Seega jäävad tuhanded üle Eesti paiknevad mahutid välja Energiaturu Inspektsiooni vaateväljast.

Tarbijakaitseameti ülesandeks on põhiliselt tarbijale müüdava kütuse kvaliteedi kontroll, nn kolhoositanklates hoiustatava kohta ei tea aga mahutiomanikudki öelda, kas, kunas, kus ja millise nime all see tarbijani jõuab. ?Tuuakse kütus, hoitakse kuu aega, siis viiakse minema,? ütles äriturvalisuse huvides anonüümsust palunud mahutipargiomanik Harjumaalt.

Majandusministeeriumi allasutus, tehnilise järelevalve inspektsioon, kontrollib küll mahutite nõuetekohast arvelevõtmist, kuid asutuses on vaid üks auto kahe keemiku peale ja mahutite kõrval on palju muid vaatlusobjekte.

Inspektsiooni tehnikaohutuse osakonna juhataja Kalju Toro tunnistas, et sisuliselt huvitab neid kontrollimisel mahuti, mitte kütus, mis selle sees loksub. Nõuetele mittevastava kasutusel mahuti eest ette nähtud 50 000?200 000krooniseid trahve pole seni tehtud.

Ka päästeametnike ja keskkonnainspektorite huvi mahutite vastu on erialane. ?Mida mahutites hoitakse, me tavaliselt küll ei uuri,? ütles Keskkonnainspektsiooni Harjumaa osakonna juhtaja Tiia Kaar. Ka tõdes Kaar, et igasse paika kontrollima ei jõutagi. ?Teine lugu on muidugi siis, kui reostuse kohta mingi kaebus tuleb,? sõnas ta.

Võimaliku salakütuse hoiupaikadele ei pööra erilist tähelepanu ka Harju majanduspolitseinikud, kelle toanurgas kõrgub eelistatuma uurimisala kinnitusena konfiskeeritud salaviinapudelite virn.

Nii ei tunne keegi huvi ka näiteks Harjumaal Kose lähedal Karlas asuva OÜ Kuivajõe Talukaup endise tankla vastu, kus kohalike sõnul toimetatakse põhiliselt nädalavahetuseti ja kostub võõrkeelset juttu.

Samas kinnitab Harjumaal asuva Lehola kogemus, et kontroll kütuse võimalike hoiustamis- ja töötlemispaikade üle on vajalik. Nimelt tegeleti Lehola endises katlamajas, mõnekümne meetri kaugusel suurest teest, suuremahulise kütusepettusega ja võidi valmistada isegi 20 tonni solkkütust ööpäevas.

Tõenäoliselt segatakse või puhastatakse kütust mujalgi, mida tõestab kasvõi lubatust mitmeid kordi kõrgema vaikude sisaldusega bensiini 95 müümine nii Harjumaal Kehras kui Järvamaal Ahulas.

Kütuse segamisele viitab tõsiasi, et 16. mail NB Oilist väljastatud bensiin 95 vastas Eestis kehtivatele kvaliteedinõuetele, Kehra tanklast müüdud samas bensiinis oli vaike isegi 40 korda lubatust rohkem.

___________________________________________

Julgustatuna Harjumaal asuva Lehola kogemusest, kus kohalikus katlamajas, mõnekümne meetri kaugusel suurest teest, tegeleti suuremahulise kütusepettusega, otsis Äripäev võimalike pettureid muudestki maakohtadest.

  • Valveta mahutid Peningis
    Mõnisada meetrit eemal luukerevaesest Peningist, kus kohalikud kauplusest rahapuudusel mööda käivad, seisab kaks kütusemahutit, kust immitseb naftalõhna. Mahutiteni viivad üsna värsked autojäljed, raudtrepil vedelevad tumepunased kummikindad, mahuti all läigib uuepoolne ämber. See on inimtegevuse jälgedest ka kõik. Ei mingit lukus väravat, ei valvurit. Loomulikult mitte ka silti omaniku nimega. ?Meie ei tea sellest asjast midagi,? kinnitavad kohalikud poemüüjad. Samasugune pearaputus läbistab naisi ka küsimuse peale, kas sealkandis salakütust liigub.

  • Tundmatud mahutikasutajad Haibas
    ?Siin on mehi küll käinud, kes küsivad kütuse hoiustamisvõimalusi,? rääkis AS Ferax Haiba juhatuse esimees Kuldar Paju oma 350 tonnist ehk kuut raudteevagunitäit kütust mahutavat hoidlat näidates. ?Mitmed on siin ka kütust hoidnud.? Kes ja millist kütust Haibasse hoiule andnud on, Paju täpsustada ei soovinud. ?Siin maal vananed iga aastaga kahe eest,? kinnitas ta vaid. Samal ajal seisis suur kütuseveok mahutipargi kõrval. ?Eriõli,? kostis autojuht firma nime pärimisele vastates. Kuldar Paju sõnul ostetakse kevadel kütust hooajaks valmis. ?Diislikütust, punast kütust,? loetleb ta. Samas on piiri oma ja võõra kütuse vahel mahutipargi eripära tõttu nii Haibas kui mujalgi raske hinnata: kõik mahutid on omavahel torustiku kaudu ühendatud.

  • Kuri koeraga mees Karlas
    OÜ Kuivajõe Talukaup välja renditud tankla Karlas mõjus kurjakuulutavalt. Vaatamata päikeselisele keskpäevale olid väravad suletud, õuel seisid hallide tsisternidega kütuseauto ja hele BMW. Ajakirjanike ragistamine lähedases lepavõsas ja poole meetri pikkune fotoaparaadi objektiiv tõid aga varsti õuele klähviva koera ja vene keelt kõneleva noormehe. Nähes tundmatuid võõraid kiire sammuga lahkumas, istus mees BMW rooli ja asus neid jälitama. ?Kto vam razre?il fotografirovat?? nõudis mees tungivalt ja rahunes kuigivõrd alles siis, kui fotograaf teda visiitkaardiga kostitas. ?Ja ohrannik,? vastas ta küsimusele oma nime kohta. Mida või keda tal südapäeval valvata oli, teavad esialgu vaid need, kes ta palkasid. Paraku on palkajad kaetud salapärasuse looriga. Ka tankla rendile andnud Kuivajõe Talukaubas ei suudetud hetkega meenutada, mis nimega firmaga tegu on. Ühe tanklarentija kohta teati vaid venepärase eesnime lühivormi, teise, eestikeelse mehe kohta oli info veidi täielikum. Eestikeelne mees Timo Sas ütles hiljem telefonis, et temal kõnealuse paigaga mingit suhet pole. ?Meil pole selle kohta rendilepingutki,? sõnas ta. ?Meie proovisime tankla kasutatavust vaid kolm päeva, ostmisest maaküsimuse lahendamatuse tõttu loobusime.? Siiski tunnistas Sas, et oli olematu rendisuhte pärandanud mingitele vene keelt kõnelenud rentimishuvilistele. ?Nad tahtsid seal metsamasinaid hoidma hakata,? ütles Sas. ?Mingist venekeelsest turvamehest ei tea me midagi.? Rohkem infot polnud ka kohalikel. Küll kinnitati, et Kuivajõe on väga naftarikas piirkond. ?Lööd siin jalaga vastu maad ja seal juba naftat purskab,? osundas õlistes tunkedes töömees võsa varjus seisvale endisele tanklale.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing