Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Leedu on hoo sisse saanud

Tõnis Arnover 30. mai 2001, 00:00

?Jumal andis Leedule selle Vene kriisi, mis sundis meie tööstust konkurentsivõimet parandama ja lääne turule minema,? ütleb Leedu ühe edukama ekspordifirma Vilniaus Vingis peadirektor ja mõjuka Leedu töösturite konföderatsiooni aseesimees Vaclovas ?leinota.

Eelmisel aastal kasvas Leedu eksport 28,1% ja selle aasta esimese kahe kuuga 21,3%, kaubavedu Venemaale moodustas ainult 7% koguekspordist. Jõuliselt on lääne turgudele pürginud elektroonika-, tekstiili- ja mööblitööstusettevõtted, mille etteotsa on viimastel aastatel tõusnud 20?30aastased juhid, mis enne ei olnud Leedus tavaline.

Leedu suurimaks ekspordituruks on tõusnud naaberriik Läti, kuhu mullu läks 16,5% ekspordist, Eesti kümne suurima kaubanduspartneri hulka ei mahtunud.

Ekspordiga, millest on saanud oluline majanduskasvu mootor, on Leedus seotud kaks probleemi: liti seotus dollariga ja maksude alandamine. Töösturid on ?leinota sõnul juba poolteist aastat keskpangaga dialoogi pidanud ja taotlenud liti lahtisidumist tugevast dollarist, kuna see pole eksportööridele soodne.

Leedu Panga asepresident Arvidas Kregzde kinnitab, et juunis teeb keskpank avalduse liti dollarist lahtisidumise ja euro või valuutakorviga sidumise kohta ning teatab selle toimumise täpse ajakava. Tõenäoliselt saab see teoks tuleva aasta algupoole ning panga asepresident ei usu, et jaanuaris euro sularahana kasutuselevõtt ELis võiks seda sammu komplitseerida.

Euroopa Liiduga peetavatel kõnelustel on Leedu teinud tõhusat tööd ja sulgenud 15 peatükki ning jõudnud kandadele paar aastat varem alustanud Poolale ja T?ehhile. Riigi astumist ELi toetab leedulastest 50% eestlaste 35% vastu.

Kui arvestada, et lääne asjatundjate väitel on Leedu Balti riikidest üks kindlamaid NATO kandidaate, pealegi olevat leedulaste väitel sellega leppinud ka Venemaa president Vladimir Putin, kes kohtumisel Leedu presidendi Valdas Adamkusega ütles, et ?igal riigil on rahvusliku kaitse alal õigus valida oma prioriteedid?, siis pole Eesti välisministril mingit põhjust leedulaste suhtes üleolev olla.

Kui liberaalid ja sotsiaalliberaalid võimule tulid, lubasid nad eestlaste kombel 24protsendilise ettevõtte tulumaksu nullistada. Viimastel kuudel käisid selle üle ägedad vaidlused ning arutelu mõjutasid nii IMF kui Euroopa Komisjon, kes andsid nõu sellest ettepanekust loobuda. Selle asemel soovitasid nad maksusüsteemi lihtsustada ja alandada üksikisiku 33protsendilist tulumaksu, et ergutada kodumaist nõudlust. Mõne päeva eest taganes valitsus lõplikult oma lubadusest ega soostunud ettevõtte tulumaksu kaotama.

Kõiges leedukad siiski ELi nõuandeid nii püüdlikult ei järgi. Vaatamata ELi vastuseisule tegutseb Klaipeda sadama lähedal vabamajandustsoon, kuhu on tulnud Philip Morris, Siemens, IKEA jt. Ja järgmine tsoon on tulekul Kaunase piirkonda. Nagu ütles investeeringuid ja eksporti edendava Leedu Arenguagentuuri peadirektor Vytas E. Gruodis, on Leedu suutnud luua soodsa investeerimiskliima, tänu millele oli 1. jaanuari seisuga tehtud sinna 49,1 miljardit krooni otseseid välisinvesteeringuid.

Investeeringute päritolu ja suundumus on veidi ühekülgsed. Umbes pooled neist on pärit Põhjamaadest, kellest suurima panuse on andnud Taani. Ehkki Eesti oli välisinvestorite seas 4. kohal, on selle taga põhiliselt Rootsi kapital, millele vihjab näiteks Leedu Hoiupanga LTB müük Hansapangale. Kuid Leetu on jõudnud õige paljud Eesti firmad: Eesti saatkonna majandusnõuniku Leena Prozese andmeil oli märtsis Leedus registreeritud 291 Eesti kapitaliga ettevõtet.

Välisinvesteeringutest lõviosa ehk üle 60% on läinud Vilniuse piirkonda, umbes 10% on saanud kunagine pealinn Kaunas ja sama palju sadamalinn Klaipeda. See avaldub päris kujukalt nende linnade käekäigus. Võrreldes paari aasta taguse ajaga on elutempo Vilniuses kiirenenud ? vanalinnas käib vilgas remont ja linnas kerkib uusi firmahooneid. Seevastu Kaunase räämas ja unises vanalinnas sureb õhtuks elu täiesti välja.

Kaunase vastand on Klaipeda, mille sadamat külastab kuus 550 laeva ja kus kokku on registreeritud umbes 10 000 ettevõtet. Linna kasvavat jõukust näitab kunagiste hansalinnamajade hoogne renoveerimine.

Leedu suurimad probleemid on seotud nõukogude-aegsete suurfirmade ja põllumajandusega. Erastatud naftatöötlemistehase Ma?eikiai Nafta ümber käib tants aasta otsa täie hooga edasi. Lukoil nöögib naftatarnetega ja uus ameeriklasest omanik Williams töötab kahjumiga. Leedulaste pakutud 33% MN aktsiatest lükkas Lukoil põlglikult tagasi. Ilmselt loodab suuremat suutäit. Õnnetute T?ernobõli-tüüpi reaktoritega Ignalina tuumajaam on Leedu energeetikainstituudi direktori Jurgis Vilemase hinnangul muudetud täiesti turvaliseks ja võiks vabalt elektrit anda 2015. aastani. EL arvab teisiti ja surub vägisi kinni jõujaama, mis annab 70% Leedu elektrist.

Lõuna-Leedus käivad külamammid endistviisi lüpsikuga heinamaal lehmi lüpsmas ja talumeeste peamiseks ?põllutöömasinaks? on hobune. Kokku elab Leedu 3,7 miljonist elanikust 32% maal, kust 90% neist saab ka elatise. Valitsuskava kohaselt peab viie aasta pärast 200 000 ehk Klaipeda linna jagu inimesi põllumajandusega hüvasti jätma. Kuidas see peaks sündima, ei tea valitsus isegi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing