Moodsad ehitusmaterjalid tagavad allergiavastaste ravimite hea müügi

Anne Oja 30. mai 2001, 00:00

Allergia tekitamises kahtlustame ikka vaid neid materjale, mis ehituse ja siseviimistluse juures silmaga näha on. Paraku moodustavad keemilised ained vaevuste põhjustajatena vaid väikese osa, suurem hulk allergeene on bioloogilise päritoluga.

Arenenud riikidest alguse saanud energiasäästlike ehitiste trend jõudis Eestisse eelmisel kümnendil, sellega koos ka ruumiõhu kvaliteedi halvenemine ning töö tulemuslikkuse langus.

Probleemideringi on uurinud Tartu Ülikooli Tervishoiu Instituudi vanemassistent Argo Soon: ?Arvestades seda, mida oma silmaga näinud olen, tundub mulle, et Eestis pole veel õpitud Põhjamaade negatiivsest kogemusest.?

Kas kergkonstruktsiooniga ja odavate ehituslahendustega majades kasvab üles uus põlvkond allergikuid, ei taha Soon ennustada, kuid tõdeb, et kogu Lääne-Euroopas allergiliste haiguste osakaal suureneb. Tavaline on, et ülitundlikkuse ning allergiliste reaktsioonide algpõhjusi ei suudeta hiljem leida.

Ehitusplokke, müüri- ja põrandasegusid pakkuva ASi Optiroc turundusdirektor Eero Kotli küsib: ?Kui me niikuinii oleme sunnitud sööma-jooma jubedat keemiat, siis miks me ei võiks elada tervislikus hoones?? Kui hoone karkassi hind moodustab ehitise maksumusest vaid 8?15%, ei ole kokkuhoid tervise arvelt põhjendatud.

Ebakvaliteetse sisekeskkonna kujunemisel on suurim probleem niiskus, mis on pigem kodude kui kontorihoonete häda. Niiske õhk soodustab tolmulestade arengut ning niisked materjalid hallitusseente vohamist. Kotli sõnul on majad piltlikult kiletatud nii, et kilesse jääb vaid kaks auku: ühest tuleb õhk sisse, teisest läheb välja.

Probleemi nagu pole, ent mitmel pool maailmas tehtud uuringud näitavad, et modernsed ventilatsioonisüsteemid ei suuda tervislikku sisekeskkonda luua, kui tuuletõkete, kipsplaatide ja kile vahel on varjuline ja piisavalt niiske koht hallitusseente kasvuks. Osa nendest on tuntud kui tugevad allergeenid.

Tööinspektsiooni kutsehaiguste statistikas allergia praegu otseselt ei kajastu. Igal aastal registreeritakse suurel arvul vibratsioontõve ning ülekoormushaiguste juhtumeid, mille juured peituvad nõukogude ajas. Kutsealade järgi on arvuliselt haigestujatest esirinnas endised traktoristid, autojuhid ning põllumajandustöötajad.

Hallitusseentega seotud probleemide ilmsikstulekuks kulub 5?20 aastat, vahel harva vähem. Igal juhul on selleks ajaks ehitajapoolne garantii ammu läbi.

?Usun, et paljud ei mõtle nii pikalt ette,? on Kotli veendunud.

?Maja ehitamisel pööratakse tähelepanu kallitele viimistlusmaterjalidele ning sanitaartehnikale, sest karkassi ei saa külalistele näidata.? Ka maja ostjad ei näe, missugust kokkuhoidu konstruktiivsete materjalide valikul tehti.

Ehitus- ja viimistlusmaterjalides sisalduvad keemilised ühendid sätestavad vastavad normid, laboratoorsed katsed viib läbi tootja või müüja. Ehkki enam ammugi ei lendu igast uuest tehislikust põrandakattest formaldehüüdi nii, et see hinge matab, tasub materjalide võimalikku mõju ülitundlikele inimestele uurida.

Ma ei oska öelda, kui palju on hetkel Eestis inimesi, kes tarbivad pidevaltallergiavastaseid ravimeid. Ent nõudlus allergiavastaste ravimite järele tõesti kasvab.

Ravimimüügi suurenemise peamisteks põhjusteks on tarbijate kasvanud teadlikkus ning see, et kaks allergiavastast ravimit ? Claritine ja Zyrtec ? on juba mõnda aega käsimüügis. Seetõttu võib neid ravimeid ka reklaamida.

Enam ei arvata, et kui kevadel hakkab piinama nohu ning silmad jooksevad pidevalt vett, on ilmtingimata tegu külmetusega.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing