Omapead kopa maasse lööjat võib oodata halb üllatus

Margit Mikk-Sokk 30. mai 2001, 00:00

Kaevetöödeks lubade taotlemine on hädavajalik, sest omavolilise kaevamisega võib teadmatusest vigastada vee- või gaasitrassi või lõhkuda elektri- või sidekaablit.

Ka peremees peab oma maal arvestama võimalusega sattuda ootamatutele kaablitele, sest ajal mil maa kuulus riigile, võidi sinna nii mõndagi rajada.

Kaevelubasid väljastab kohalik omavalitsus, Tallinnas kommunaalamet. Pealinnas tuleb avaldus kooskõlastada Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ametiga ja linnaosa valitsusega. Kui kaevetööd toimuvad alla viie aasta vanuse kattega tänavatel, tuleb luba kooskõlastada ka Tallinna Kommunaalametiga.

Põhjuseid, miks kaevamisega kaablitesse satutakse, on erinevaid. Mõned inimesed kaevavad ilma igasuguse kooskõlastuseta maad aiapostide paigaldamiseks või vundamendi ehituseks.

Vahel tekivad probleemid ka sellest, et ei olda kursis, millist kooskõlastust on vaja. Näiteks drenaa?itorustiku paigaldamiseks ei piisa ainult linnaosa valitsuse kooskõlastusest, vaid on vaja korrektset kaeveluba. Võib ka juhtuda, et korralik projekt ja kooskõlastused on küll olemas, aga lohakusest või inimlikust eksimusest kaevatakse plaanist mööda.

Ühe võimalusena võib ette tulla ka olukordi, kus kooskõlastus on olemas, aga kaabli olemasolust ei teata. Kaeveluba peab tööde teostajal arusaamatuste vältimiseks käepärast olema.

Veetrassi vigastades uputatakse ennast ja naabreid, gaasitrassi lõhkudes võib tekkida säde ja halvimal juhul tulekahju või plahvatus. Elektrikaabli vigastus võib jätta terve kvartali vooluta.

Inimestele on eluohtlik ka kaabli lõhkumise tagajärjel maaühenduse kohas tekkiv sammupinge. Töömehel võib jääda kaevemehhanism pinge alla, kust võib saada surmava elektrilöögi. Drastilistel juhtudel, kui on süttivaid asju läheduses, võib tekkida tulekahju.

Eelmisel aastal fikseeriti Eesti Energias 110 kaabli vigastust, neist enamiku põhjustasid kaevetööd.

Kaevetöödega on kõige rohkem probleeme Tallinnas ja teistes suuremates linnades, kus kommunikatsioonide tihedus on suur. Tallinna Kommunaalameti ehituse- ja järelevalve osakonna peaspetsialisti Peep Hundi sõnul oli pealinnas eelmisel aastal 2500 kaevetööd, neist 500 plaanilised ja 2000 avariilised.

Kaevelubade puudumine on rohkem juhuslike ehitajate probleem. Korralikud ehitusfirmad peavad korrast kinni ja avariitöid teostavad firmad kutsuvad kohale naabervõrkude esindajad, et teiste võrke mitte tööde käigus kahjustada. Kohalike omavalitsuste kehtestatud kaevetööde eeskirjadest kinnipidamist kontrollivad järelvalve organid.

Pealinnas töötab Tallinna kommunaalameti ehituse ja järelevalve osakonnas neli inspektorit, kes jälgivad, et ei tehtaks omavolilisi kaevetöid.

___________________________________________

Mõni aasta tagasi kaevati hilisõhtul Tallinnas Magdaleena haigla juures läbi 10kV elektrikaabel. Vooluta jäid haigla, uudisteagentuur BNS ja mitu kvartalit elumaju. Kuna töömehed põgenesid sündmuskohalt, kulus kaabli katkemiskoha leidmiseks mitu tundi. BNS jäi igasuguse sideta, inimesed istusid tunde liftis kinni, mis aga juhtunuks siis, kui haiglal poleks olnud reservgeneraatorit?

___________________________________________

www2.tallinn.ee/I83_linna_juhtimine/I247_ametid/
I259_kommunaalamet/I1092_kaeveluba_vormist.xml

  • info kaevelubade väljastamise korrast Tallinnas ning kõigi vajalike ametite ja asutuste aadressid, telefoninumbrid ja vastuvõtuajad ning kaeveloa taotlemise blanketid
  • kaeveloa vormistamine Tallinnas aadressil Vabaduse väljak 10

___________________________________________

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing