Intervjuu Tallinna väärtpaberibörsi esimese nõukogu esimehe
Ivar Lukiga

31. mai 2001, 00:00

Miks tehti Eesti puhul n-ö tagurpidi, et kõigepealt loodi väärtpaberiturg ja siis elektrooniline börs?

Mis mõtet on teha kaubaletti, kui sinna midagi peale laduda ei ole? Tulime ju õndsast sotsialismiajast, kus näiteks sõnal spekulant oli kuritegelik maik juures. Mäletan ühe küllalt tuntud ettevõtte juhi küsimust kusagil 1996. aasta alguses, et kui ta oma ettevõtte aktsiad börsile toob, siis kui palju ta käibe pealt protsenti saab...

Millal teie esimest korda tõsiselt mõtlesite Eestis väärtpaberibörsi loomise peale? Milliseks hindate oma rolli börsi käivitamisel?

Mina küll ei pretendeeri idee autorlusele. 1994. aastal tekkis diskussioon kolleegidega teistest pankadest, et oleks vast aeg ka Eestis väärtpaberituru käivitamiseks. Aktiivsemad olid minu mälu järgi Rain Lõhmus Hansapangast ja Rein Usin Forekspangast. Peamiselt pankade osalusel toimunud koosolekul otsustati luua väärtpaberite elektroonne keskregister ja pandi kokku töögrupp. Mina sattusin sellesse seltskonda ja mind valiti töögrupi juhiks, sealt edasi börsi nõukogu esimeheks. Hiigelsuure töö tegi tegelikult ära palgatud projektijuht ja hilisem börsi tegevdirektor Helo Meigas.

Millised olid peamised raskused börsi käivitamisel?

Üüratuid raskusi ei olnud. Kõige suurem probleem oli seaduste puudumine. Ühest Briti fondist õnnestus taotleda 250 000 naela toetust, mille eest saime Inglismaalt osta juriidilist abi.

Päris huvitav protsess oli börsi kauplemispõhimõtte valik ja selle järel kauplemise infosüsteemi ost. Mõlemaga saime küllalt hästi hakkama. Kauplemispõhimõtteks valitud turutegijate põhimõte viis meid kiiresti Baltimaade kõige edukamaks börsiks. Ning infosüsteemi saime väga soodsalt kätte. Põhjuseks oli tegijate soov kasutada meid referensina, et mujal maailmas oma süsteemi müüa.

Kas börsi asutajaliikmeid oli raske või kerge kokku saada?

Huvi oli väga suur ja seetõttu ei kujunenud ka osaluse ost kalliks. Meie eesmärk oli, et börs ei kujuneks kitsa pankade ringi pärusmaaks, oleks avatud ka väikestele maaklerifirmadele. Ka juhtorganite valikul jälgiti väikeste maaklerifirmade esindatust.

Paar eredamat mälestust börsi avamise päevast, 31. maist 1996?

Jäi meelde episood avamistseremooniast, millest võttis osa president Meri. Üheks tseremoonia elemendiks oli esimese tehingu tegemine börsil presidendi poolt. President otsustas osta Hüvitusfondi võlakirju ja tegi oma soovi telefoni teel teatavaks Talinvesti maaklerile. Selgelt erutatud maakler kordas soovi üle ja siis pomises: ?Kombes.? Selle peale küsis president: ?Hm, mis tähendab, kombes? Kas nii teil seal börsil tehinguid kinnitataksegi??

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:07
Otsi:

Ava täpsem otsing