Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kindlustusseltsid laidavad pensioniosakute pärimist

Inge Rumessen 31. mai 2001, 00:00

Ümarlaual osalenud ja seaduseelnõule positiivse hinnangu andnud valitsuse, pankade, tööandjate ja ametiühingute esindajatele vastukaaluks ütles vaid Kindlustusseltside Liit nõupidamisel välja oma kriitilised seisukohad, mis ei võimalda majanduslike ja sotsiaalsete riskide efektiivseimat maandamist.

Eelnõu näeb ühe punktina ette pensionifondi osakute pärandamise ükskõik kellele, sealhulgas ettevõtluseks või heategevuseks.

Kuna kavandatava reformi puhul läheb 4 protsenti sotsiaalmaksust teise sambasse, leiab Kindlustusseltside Liit, et päritavast kapitalist kuulub kaks kolmandikku ülejäänud pensionäridele ning pärimise võimalus tuleks välistada.

Lisaks lubab eelnõu juhul, kui saadaolev summa ületab kahte rahvapensioni, tarbida pensioniraha muul moel kui eluaegsete maksete vormis. Liidu esimehe Taivo Saare sõnul võib nõnda inimene kasutada raha kõigeks muuks kui pensioniks, milleks see tegelikult mõeldud on. Liit on välja arvutanud, et pärimisvõimalus ja eluaegse annuiteedi nõude täies osas mitte rakendamine vähendab pensionit 30 protsendi võrra.

Johann Sulling, Fondihaldurite Liidu esindaja kogumispensioni osas aga selgitas, et pensioniskeem on inimestele vastuvõetavam, kui ollakse ise mingite varade omanik, mitte lepinguliselt pikaajaliselt kellegagi seotud. ?Teiseks on Eestis juba pikemat aega arutatud, kuidas vähendada toitjakaotuse riski,? rääkis ümarlaual osalenud Sulling. ?Seega ei lähe raha valesse kohta, vaid on päritav.?

Lisaks peab Kindlustusseltside Liit eelnõu puuduseks seda, et inimestel pole võimalust valida erinevate finantstoodete vahel. Alternatiivse efektiivse variandina näevad nad näiteks ka Saksamaal kasutusel olevat pikaajalist deposiithoiust.

Eelnõu väljatöötajad on aga keskendunud ühele süsteemile, mis annab võimaluse erinevate fondide tootlust pikas perspektiivis võrrelda.

Sullingu sõnul on väljapakutud süsteem, kus varade haldamine käib fondivalitsejate poolt ja varasid hoiavad depoopangad, paljudes riikides kasutusel ning osutunud efektiivseks. Ühtlasi kaasneb sellega kontroll üksteise üle, mis väldib vigu ning kuritahtlikke otsustusi. ?Selline süsteem on odavam, kulud on väga selgelt näha ja sellisel juhul ei saa neid põhjendamatult palju võtta,? ütles Sulling.

Kõige olulisema põhjusena tõi ta aga välja, et inimene ei pea tegema praegu valikuid kogu eluks näiteks mingi reklaamikampaania põhjal, vaid saab ükskõik millal fondi vahetada. ?See ei luba neil fondivalitsejatel nagu laisaks muutuda, kui on mingi turuosa kätte saanud. Kliendi kaotamise võimalus tagab selle, et toode peab kogu aeg olema kõige efektiivsem.?

Samas on Kindlustusseltside Liidu hinnangul ebaõiglane nõuda inimeselt kohustuslikus korras investeerimisriskide võtmist, sest halbadest investeeringutest tekkiv puudujääk pole tagatud ning inimene võib pensionile jäämise hetkel saada hoopis vähem raha, kui ta aastatega kogunud on.

Riik ise aga plaanib kaitsta fondi paigutatud raha regulatsiooni abil, mis seab piirangud investeerimisele, nõuded fondivalitsejale ning järelevalve kaudu, mida teostab jaanuarist tööd alustav ühtne Finantsinspektsioon.

Lisaks on kavas moodustada keskne tagatisfond, mis esialgu küll tagab vaid rikkumistega seotud kahjud. Tagatis ise oleks kolmeosaline: esmase vajaduse korral kasutatakse fondivalitseja kohustuslikku osalust fondis. Kui see osutub ebapiisavaks, siis tema omakapitali ning alles pärast seda sekkub tagatisfond.

Kuna sisuliselt toimivad pensionifondi osakud sarnaselt väärtpaberitega, siis Sullingu sõnul pole väärtpaberite tootlus pikaajaliselt kunagi negatiivne. ?Kui me tahame seda pikaajaliselt niigi positiivset tootlust garanteerida, siis me murrame sisse n-ö lahtisest uksest ehk garanteerime selle üle,? ütles Sulling vastukaaluks Kindlustusseltside Liidu argumentidele. ?Finantsturud pakuvad piisavalt odavat kaitset läbi diversifitseeritud ehk hajutatud portfelli, mis on kõige odavam pikaajaline viis investeerimisriski vältida. See võimalus, et 30 aasta pärast pole finantsturgu olemas, on väiksem, kui see, et siis pole konkreetset garanteerijat olemas.?

Kindlustusseltside Liit on ainukesena avalikult oma kriitika välja öelnud. Sullingu hinnangul kardavad kindlustusseltsid, et kolmanda samba toodete müük väheneb teise samba tõttu. Kindlustusseltside Liidu projektijuhi Martin Rajasalu sõnul on aga kolmas sammas hästi käivitunud ning neil pole mingit omahuvi mängus. Sulling tõi näite, et kui Poolas käivitus teine sammas 1999. aastal, siis see just elavdas muude säästutoodete müüki.

Nõupidamisel osalenud Tööandjate Keskliidu ja pankade esindajad nägid ohtu vaid selles, et inimesed ei pruugi veel aru saada vajadusest juba praegu hakata pensionit koguma ja seetõttu võib reform ebaõnnestuda.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing