Kurb oleks, kui minust ei räägitaks

Erle Rudi 31. mai 2001, 00:00

Puusepa tervitus kõlab igati loogiliselt, kui arvestada, et tema maju tuntakse Eestis eelkõige tänu hoonete ümber puhkenud vastandlikule tunnetetormile.

Ehitusfirma FCM ?plekkmaja? valmimisel mõned aastad tagasi süüdistati Puuseppa Kadrioru ilme ära rikkumises, WW Passaa?i puhul leidsid muinsuskaitsjad, et tema töö risustab Tallinna vanalinna, Ühispanga kõrghoone keeras põhjalikult segamine pealinna harjumuspärase silueti. Ka viimati valminud ESSi Tondi peamaja lahendust pidasid vanade majade kaitsjad pehmelt öeldes veidraks.

Peaaegu kõiki teie suuremaid töid on saatnud suurem või väiksem skandaal alates WW Passaa?ist ja lõpetades Ühispanga kerkimisega üle Toompea tornide. Kas te planeerite skandaali teadlikult oma töödesse sisse, et võita tähelepanu?
Teisi väljendusvahendeid otsides satud ikka vastuollu tavapäraste mõistete ja situatsioonidega, mille tõttu tekivad emotsioonid, mis sünnivad nende lekitajate ajudes. Kõige kurvem oleks minu meelest see, kui minu töödest üldse ei räägitaks. Teisest küljest võib meedias avaldatud lahmiv ja pealiskaudne kriitika mõjuda halvasti kliendi enesehinnangule. Ta võib solvuda, et tema maja peetakse koledaks või sobimatuks, ja hakata süüdistama arhitekti.

Mis on teie retsept selleks, et tagada büroo edukus konkurentidega võrreldes?
Tuleb hoida potentsiaalsetel klientidel pidevalt silm peal ? mida nad teevad ja kus nad seda teevad. Kui aimad, et kellelgi võib sind vaja minna, siis tuleb ennetada teisi ja seda, et klient läheb omal käel töö teostajat otsima.

Kas see tähendab, et arhitektibüroo teeb müügitööd samadel alustel nagu ükskõik milline teine teenust pakkuv firma?
Ei. Ma olen alati seletanud telefonikataloogi reklaamimüüjatele, kes ei saa aru, miks ma ei taha võtta reklaamipinda, et arhitekti ei vali keegi nagu külmkappi või televiisorit. Arhitekt leitakse nagu arstki peamiselt tuttavate kaudu. Seetõttu on suur töö arhitektuuribüroo jaoks potentsiaalsete klientide kohta informatsiooni kogumine, et aimata, kus hakkab midagi toimuma. Minu kõige nõrgem külg ongi tegelikult see, et ma ei ole väga pealepressija tüüp.

Mida peate enda tugevaks küljeks? Eksperimenteerimisjulgust?
Eksperimenteerimist ei peeta kinnisvara sfääris tavaliselt heaks küljeks, seda isegi kardetakse. Kliendiga suhtlemisel pean oluliseks vähem rääkida ja rohkem kuulata. Klient otsib usaldust, mistõttu temaga suheldes tuleb olla endas kindel, väljendada oma mõtteid selgelt ja arusaadavalt. Kõhklused ja kahtlused, kui need peaksid tekkima, tuleb jätta õhtuseks mõtiskluseks üksnes enda tarbeks.

Millist kasu olete saanud tänu kuulumisele erialaliitu?
Arhitektide Liit, mille liige ma olen, on minu jaoks nagu taustsüsteem. See liidab ühe eriala inimesi, tõstatab ja lahendab ühiseid probleeme. Liit vaatab näiteks läbi seadusandluse ja jälgib arhitektide huvide kaitstust. Päris palju võttis liit sõna linnaplaneeringute seisukohast, näiteks Tallinna sadamaala piirkonnas, kus selgitatakse inimestele linnaehituse printsiipe ja paljastatakse välismaiste teisejärguliste arhitektide haltuurat.

Teie ise olete käinud Tallinna siluetiga üsna vabameelselt ringi, mis andis näiteks muinsuskaitsele põhjust väita, et Tallinna vanalinna huvides oleks targem lubada teid projekteerima ainult Lasnamäe tühermaale. Kuidas te seda kommenteerite?
Viis aastat tagasi pöörduti Ühispangast minu poole küsimusega, kas kõrgehitise tegemine Tallinnas oleks võimalik. Võtsin väljakutse kohe vastu. Mul on enda jaoks selgeks tehtud, kuidas Tallinn võiks tulevikus areneda. Kõrgemate hoonete vastu linna siluetis pole mul midagi, leian, et Toompea tornidele lisaks peaks Tallinnas olema ka kaasaegsem linnaosa. Tänaseks kõrguvad Tartu maantee läbimurde juures Ühispank ja SAS Radisson, ja kuigi tulemus alles kujuneb, leian ma, et kõrghoonete lubamise näol Tallinna linnapilti oli tegemist õige otsusega.

Mida tegite selleks, et murda üsna tugev vastuseis oma nägemusele?
Peamine vahend vastuseisu murdmisel oli verbaalne selgitustöö ametkondade ja kõigi muude institutsioonide hulgas, kes olid otsuse tegemisega seotud.

Kuidas see reaalselt välja nägi? Kutsusite lõunale, tegite klassikalist lobbytööd?
Ma arvan, et arhitektid on lobby puhul üsna nõrgad, sest tavaliselt pole neil suurt midagi võita. Aga projekte tuleb paratamatult kooskõlastada mitmes kohas. Ühispanga puhul tuli käia läbi mitu ringi: kõigepealt analüütiline töö Tallinna kõrghoonete võimalikkusest ? kus need võiksid olla ja kus need ei tohiks olla, siis lokaalse detailplaneeringu korrektuur, et lubada nii kõrget hoonet ehitada, seejärel konkreetne ehitusluba.

Kas te peate Ühispanga hoonet oma karjääri tähtsaimaks projektiks?
See on tähtis mitmes mõttes. Esiteks on hoone suur ja kõrge, kõigile näha, mis tõi kaasa suure sotsiaalse vastutuse. Teiseks on see esimene julge samm kõrghoonete ehitamise teemal Tallinnas. Kolmandaks oli hoone kui vormi modelleerimine huvitav, tuli otsida kontakti Tallinna taustaga, ümbritseva tulevase keskkonnaga. Minu majad tavaliselt ei ole väga keskkondlikud, pigem ma vastandan ja intrigeerin olemasolevat keskkonda mingi muu kvaliteediga.

Kui suur on teie turuväärtus?
Mõne jaoks olen aktsepteeritav, mõne jaoks kallis. Konkreetne tasu sõltub projektist. Ma ei ütle kunagi nii, et vot mina olen Puusepp ja alla kolme miljoni ma midagi ei tee.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing