Auto disainimine väärt miljoneid

Tõnu Tramm 01. juuni 2001, 00:00

Sel kolmapäeval seisid Niitvälja golfiklubis silmitsi kaks fanaatilist autodisainerit: Londoni Kuningliku Akadeemia autodisaini eriala lõpetanud Volvo Car Corporationi asepresident Peter Horbury (51) ja Eesti Kunstiakadeemia tudeng Björn Koop (19), kes olude sunnil peab autode asemel disainima lusikaid, kokkupandavaid veenõusid, taburette ja mida iganes veel. Tulihingelised autodisainerid on aga mõlemad.

Samal ajal, kui Björn Koop joonistas oma vanema venna jälgedes paberile esimesi visandeid võimalikest tulevikuautodest, oli inglise päritolu Peter Horbury juba Volvo palgal ning valmistus ?revolvolutioniks?. Nõnda nimetab Horbury muudatusi, mis ta viis läbi Volvo disainipoliitikas ja mille esimene pääsuke oli S80. Ehkki Horbury käsi on mängus ka Ford Sierra, Chrysler Horizoni jt autode kujustamisel, sai ta üle maailma tuntuks eeskätt tänu sellele mudelile, mis kuulutati tema esmaesitluse järel aasta parima disainiga autoks. Sestap polnud imestada, et Niitväljale oli eile Horburyt kuulama tulnud autoajakirjanikud Rumeeniast, Poolast, Leedust, Lätist ja loomulikult Eestist.

Noor Eesti Kunstiakadeemia tudeng Björn Koop oli aga ehk ainus, kes tõeliselt adus, mida tähendab nii kuulsa mehe Eestisse saabumine ja ta valmistus temaga kohtumiseks vägagi põhjalikult. Kolme päevaga visandas ta paberile 11 erinevat Volvo disainikontsepti, mis Niitvälja seminariruumi üles riputati. Autodisaini tuleviku kohta arvab Koop, et midagi väga uut ja atraktiivset pole veel oodata. Võib-olla ainult Smart ja Renault võivad oma lahendustega üllatada. Samuti on positiivseid disainiuuendusi oodata Volvolt. ?Kõik suuremad muudatused tulevad ilmselt alles 5?6 aasta pärast. Üldiselt jäädakse traditsionaalse vormi juurde ja mängitakse detailidega,? lausub Koop, kelle sõnul on selles osas tuua mitmeid huvitavaid näiteid: Alfa Romeo 147, Alfa Romeo GTV, Citroen Xantia, Fiat Coupe, Smart, Honda S2000 ja Renault Avantime. Et Koobi soov teha karjääri autodisainerina on siiramast siiram, kinnitab tõsiasi, et ta teab peast kõiki koole maailmas, kus saab autodisaini õppida, teab nende vastuvõtutingimusi ja rahasummat, mis seal õppimise eest välja tuleb käia. ?Seda, et ma oma töödega sisse ei pääse, ma ei karda. Teen vaba käega ja palju kiiremini ära sama tööd, mis elukutselised autodisainerid lekaaliga. Kuid pean kõvasti lihvima oma inglise keelt ja leidma raha õppimiseks,? tunnistab Koop. Ameerikas saaks tema sõnul kooli sisse ka praeguse keeleoskusega, kuid seal on õppimine kallim. Inglismaal on õppimine veidi odavam, kuid vastuvõtutingimused rangemad. Küsimusele, kas kunagi saab temast esimene diplomeeritud eesti soost autodisainer, kehitab Koop õlgu: aasta sellises koolis maksab kuni 500 000 krooni ja nii neli aastat järjest.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing