Eesti Postil suured tegevuskulud

Tegevuse lõpetanud postiteenustepakkuja Rapos endise töötaja, praegu kuller- ja postiteenuse kaubamärgi D2D turundusjuhi Olle Koobi sõnul tegutseb Eesti Post oma turuvalitseja seisust kasutades ebamajanduslikult. ?Eesti Posti kõige suurem kulu on mõttetu kinnisvara,? ütles ta.

Koobi sõnul ei ole õigustatud ka Eesti Posti väide, et kirjade toimetamine maale on viis-kuus korda kallim kui linnas ning seetõttu tuleb üksnes linnas tegutsevad postiteenusefirmad seadusega kõrvale tõrjuda. ?Kui Eesti Post korraldab oma kasumlikke teenuseid samade kanalite kaudu nagu ka kirju ja ajalehti, siis maksavad kasumlikud teenused ju kinni ka kahjumlikud teenused, näiteks autotranspordi puhul,? ütles Koop.

Eesti Posti ökonoomika ja raamatupidamisosakonna juhataja Tea Matsoni sõnul on küll konkreetne kuluarvestus firmasaladus, kuid siiski peab Eesti Post iga teenuse puhul eraldi kasumlikkuse-kahjumlikkuse arvestust ning kirjad ja trükipressi kojukanne toodab kahjumit nii linnas kui maal.

?Kui vaadata üksnes seda, et Eesti Post on põhjendanud ajalehtede maal kojukande kompensatsioonivajadust 15 miljoni krooniga aastas, siis meie arvestuse kohaselt saaks selle raha eest pidada üle 4700kroonise kuupalgaga terve aasta igas vallas üht inimest, kes teeks ära peaaegu kogu postikande,? ütles Koop.

Koobi sõnul teenindab D2D tänu madalatele haldus- ja tööjõukuludele terve Tartu linna adressaate 15 000 krooniga kuus, ettevõtte kullerid ja kirjakandjad saavad tasu tükitöö alusel, mitte ei maksta neile kuupalka.

Tea Matsoni sõnul on ettevõte siiski viimasel ajal intensiivsemalt hakanud kokkuhoiu huvides struktuurimuudatusi tegema. ?Oleme ühendanud Lääne- ja Hiiumaa, Jõgeva ja Tartu ning Narva ja Jõhvi postkontorid, et administratiivpersonali pealt kulusid vähendada,? ütles Matson. Kokku 107 000 ruutmeetri suurusest kinnisvarast ettevõte viimasel ajal loobunud ei ole.

Miljoni kirjaga kuus Eesti Posti vahendusel arveid saatva ASi Eesti Maksekeskus tegevdirektori Mait Sooaru sõnul on konkurentsi kadumine traditsioonilise postikande teenuse osas äärmisel kahjulik, sest see tähendab Eesti Postile hinna ja kvaliteedi pakkumisel vaba voli.

Sooaru sõnul on Eesti Posti teenused praegusele tasemele tõstnudki konkurents. ?Varahommikuse lehekandega alustasid konkurendid. Samuti on konkureerivate ettevõtete tõttu Eesti Post hakanud pakkuma paindlikku hinda sõltuvalt mahtudest ning korrektsemat teenust. Kirjakande konkurentsi kadumisel ei jää Eesti Postil enam motivatsiooni hinda ohjata ja kvaliteeti hoida,? sõnas Sooaru.

Tänu oma töötajatele mitmesuguste tähtpäevapreemiate maksmisele osutus Eesti Post Äripäeva ning Pere ja Kodu korraldatud konkursil Eesti peresõbralikumaks ettevõtteks.