Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ehituse hinda saab paberil jälgida

Nils Braun 01. juuni 2001, 00:00

Tingituna üldistest muudatustest majanduses on ka ehituses mindud üksushindadelt üle kokkuleppehindadele. Varem kuulusid ehituse projektdokumentatsiooni nii tööjoonised kui ka ehituse eelarve. Nüüd see alati nii ei ole. Valitsuse poolt ettenähtud korra kohaselt (1989. aasta 29. detsembri määrus nr 432) määratakse nüüd iga ehituse ehitusmaksumus kindlaks tellija ja töövõtja vahelise kokkuleppega (nn leppehinnaga) töövõtulepingu sõlmimisel. Seega ehitusmaksumuse määramine on kas tellija või ehitaja mure.

Ehitusmaksumuse arvutamiseks vajatakse hindamise aluseid. Varasematel aastatel toimus ehitus-, eri- ja remonditööde hindamine ühtsete üksushinnete kataloogide alusel. Oluline pööre selles osas toimus aastail 1987?1992, kui senised üksushinnete kataloogid muutusid kehtetuks. Praeguseks on uued hindamise alused juba välja kujunemas. Üksushinnete struktuur on põhiliselt säilitanud endise kuju, kuid mitte sisu. See on ehitus-, projekteerimis- ja teistes ehitusmaksumusega tegelevates asutustes sageli küllaltki erinev.

Ehitusmaksumust on mõjutanud ka mitmed muutused ehitustegevuses, nagu muutunud ehitusmaterjalide valik, ehitustöö platsil, mehhaniseerituse astme suurenemine (vähenenud käsitsi tehtava töö osa, st ajanorm, ja suurenenud väikemehhanismide osa).

Senini mõjutas ehitusmaksumust põhiliselt ehitusmaterjalide hinna muutus. Praegu on need stabiliseerunud ja ehitusmaksumuse suurenemist mõjutab ettevõtte personali- ja üldkulude kasv.

Ehituskulude liigitamise eesmärk on jagada kulud omaniku, projekteerija ja ehitusettevõtja vahel; ehitise osade ja konstruktiivelementide vahel; ehitustöö liikide vahel, samuti kulude tekkimise perioodi järgi. Nii tekib võimalus võrrelda eri kuluarvutuste koostajate, samuti eri ajal ja ka erinevatele projektidele koostatud kuluarvutusi. Kui on teada ehituskulud, on võimalik jälgida ka projektile ja selle osadele tehtavaid kulutusi. Samuti saab projekti plaanimisel ja kulude kontrollimisel kokku hoida tööjõudu.

Ehituskulude liigitamise aluseks on keskkonnaministri 1998. aasta 10. septembril käskkirjaga nr 278 kinnitatud ?Ehituskulude liigitamise juhend? ja hiljuti ilmunud ?Kommentaarid ehituskulude liigitamise juhendi juurde?. Seoses sellega kaotasid kehtivuse Eesti Vabariigi ehitusministeeriumi kinnitatud ?Ehituskulude liigitamise eeskirjad? (1992. aasta 9. novembri määrus nr 9) ja selle kommentaarid.

Juhendis esitatud ehituskulude liigitus koosneb kolmest tasandist, millest on tingitud ka kululiikide kolmekohaline kodeerimine.

Ehituse kogukulud jaotatakse seitsmeks peatükiks:
100 Krunt;
200 Maa-ala ettevalmistus ja hõive;
300 Hoone ehitustööd ja tarandid;
400 Hoone tehnoseadmed;
500 Krundipealsed rajatised;
600 Sisustus ning kunstitööd;
700 Ehituse kõrvalkulud.

Peatükkide maksumuste summa on omaniku jaoks investeerimisprojekti kogumaksumus. Kahe esimese peatüki (kood 100 ja 200) kulud on ettevalmistusperioodi kulud. Kolmandast kuuenda peatükini (kood 300?600) esitatakse ehitise (hoone ja rajatise) püstitamise ning seadmete ja sisustuse, nende montaa?i ning paigalduse, aga samuti eelnevaga vahetult kaasnevate tööde kulud.

Viimases peatükis (kood 700) on põhiliselt omaniku juhtimis- ja järelevalvekulud ning projekteerimiskulud.

Liigituse teine tasand määrab kulurühmad. Kuluarvutuse peatükid on jagatud kuni üheksaks kulurühmaks ning selle kood on määratud kahe esimese positsiooniga liigituse kolmekohalises koodis (XXO).

Näitena vaatame kulurühmasid peatükis ?Hoone ehitustööd ja tarandid?.
300 Hoone ehitustööd ja tarandid:
310 ehitussüvend;
320 alused ja vundamendid;
330 välisseinad;
340 siseseinad;
350 vahelaed ja trepid;
360 katused;
370 püsisisustus;
390 hoone ehitustöödega kaasnevad tööd.

Esitatud kulurühmade jaotus vastab projekteerimise käigus ehituskulude plaanimise ja kontrolli ülesandele. See on hoone maksumuse jaotus hoone konstruktsioonide vahel.

Kulurühm 390 ? hoone ehitustöödega kaasnevad tööd ? haarab selle osa, mida traditsiooniliselt on nimetatud ehitusplatsi üldkuludeks. Ehituskulude liigitamise juhendi kohaselt on ehitusplatsi üldkulud ehk ehitustöödega kaasnevad tööd jagatud hoone, hoone tehnoseadmete ja krundipealsete rajatiste ehitustöödega kaasnevateks töödeks (vaata kulurühmad 390, 490 ja 590).

Toodud jaotus arvestab kaasnevate tööde kuluarvutuste lähteandmete erinevust ja viitab vajadusele koostada ehituskorralduse projektid, sh ehitusplatsi üldplaanid ja tehnoloogilised kaardid ehitustöö eri etappidele.

Liigituse kolmas tasand määrab kululiigid. Iga kulurühm on jagatud kuni üheksaks kululiigiks. Kululiigi määratluseks kasutatakse ära kõik kolm positsiooni koodist.

Viimane liik kulurühmas on reserveeritud kuludele tingnimetusega ?muud? (kood XX9) ehk teisisõnu kuludele, mis ei mahtunud enamlevinud kulude liigitusse.

Näitena vaatame kululiike kulurühmas välisseinad.
330 Välisseinad:
331 kandvad välisseinad;
332 mittekandvad välisseinad;
333 välispostid;
334 välisuksed ja -aknad;
335 välisviimistlus;
336 välisseinte siseviimistlus;
337 monteeritavad välisseinad;
338 päikesekaitse;
339 muud.

Esitatud skeem kulurühma jaotamisel kululiikideks loob eeldused katsetada projekteerimisel erinevaid variante. Samas saab jälgida, et mõni kulutus põhjendamatult suureks ei paisuks.

Näiteks ütleb tellija projekteerijale teatud summa, lähtudes projekti tasuvusuurin-gutes kasutatud hoone kuupmeetri hinnast.

Projekti maksumust saab kontrollida eskiislahenduse alusel, kus töökirjeldused on toodud välja kululiikide kaupa. Kui selgub, et kogumaksumus on etteantust suuremaks paisunud, otsustatakse kõigepealt, milliste kulurühmade pealt võiks kokku hoida.

Kui säästuobjektiks valitakse kulurühm välisseinad, siis edasi vaadatakse, kas kärpida väljaminekuid välisseina mittekandvatele elementidele, välisviimistlusele, siseviimistlusele või hoopis välisustele ja -akendele.

Vajaduse korral on võimalik kasutada veelgi detailsemat liigitust, mida nimetatakse kulu alaliigiks. Koodi tuleks sel juhul täiendada veel neljanda kohaga. Näiteks võib hinnata eraldi välisuksed 3341 ning välisaknad 3342.

?Ehituskulude liigitamise juhendi? ja ?Kommentaarid ehituskulude liigitamise eeskirjade juurde? on koostanud OÜ Ehituskonsultant ministeeriumide tellimisel ja need ei ole üldkohustuslikud, vaid soovituslikud.

See tähendab küll, et nende rakendamise ulatus määratakse igal ehitusel kindlaks tellija ja töövõtja vahelisel kokkuleppel, kuid arvestades ehitustegevuses praegu valitsevat olukorda, tuleks seda juhendit võimaluse korral alati kasutada.

Mõningad ehitusmõisted seoses ehitusmaksumuse ja -kuludega

ehitis ? ehitised jagunevad hooneteks (elamud, tööstus-, põllumajandus- ja teised hooned) ja rajatisteks (kanalid, sillad, teed jne)

ehitus ? ehitustehnika; teadus, mis ehitusteadusele tuginedes tegeleb ehitiste rajamisega, rekonstrueerimise, remontimise ja ehitusprojektide koostamisega; selle alla kuuluvad ka hoonete ja rajatiste püstitamine; ümber-, juurde-, peale- või allaehitamine ning kapitaal- ja hooldus-remonditööd

ehituskulud ? kulud ehitise projekteerimiseks ja ehitusmaterjalidele, seadmetele, tööle, teenustele ja teistele maksetele tehtavad kulutused

kulude hinnang ? kulude üldine ja ligikaudne hindamine eelprojekti tasemel

kulude eelarvutlus ? kulude ligilähedane hindamine tehnilise projekti tasemel

kulude kalkulatsioon ? kulude võimalikult täpne hindamine töö- või teostusjooniste järgi

eelarve ? eeldatavate tulude ja kulude arvutlus

kulude arvutus ? eeldatavate kulude hindamine või tegelike teostuskulude arvestus; arvutuste tulemuseks on kulude hinnang, kulude eelarvutlus, kulude arvutlus ja teostus, kulude arvestus

lepinguhind ? tööde ja teenuste kogumaksumus, mille tellija lepingu järgi tasub töövõtjale

lepingu summa ? tellija makse töövõtjale lepingu tingimustes kirjeldatud töö täitmise eest

pakkumus ? pakkujalt tellijale tehtav töö hinda, tähtaega jm käsitlev ettepanek töövõtulepingu sõlmimiseks

leping ? projekti osaliste vaheline kirjalik lubaduste kogu või kokkulepe; muudab kehtetuks kõik eelnevate läbirääkimiste või kokkulepete (nii kirjalike kui ka suuliste) tulemused, kui lepingus pole kokku lepitud teisiti

ehituse töövõtuleping ? omaniku (tellija) ja ehitustöövõtja vaheline kokkulepe projektiga ettenähtud töö tegemiseks

töökirje ? töö kogust (arvestusühikut ja hulka) ning kirjeldust sisaldav kirje

töökirjeldus ? tööd, meetodit, kasutatavaid materjale ja tooteid ning järgitavaid standardeid sisaldav osa töökirjes

lepingudokumendid ? lepingu tingimustes kirjeldatud tööde ja teenuste osutamiseks vajalikud dokumendid

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:07
Otsi:

Ava täpsem otsing