Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Hooldusraamat näitab maja elu sünnist surmani

Teet Sepaste 01. juuni 2001, 00:00

Hooldusraamat on kinnisvara elulugu, mida kirjutatakse paralleelselt sündmustega, mitte tagantjärele nagu ajaloo õpikut. See on pidev protsess ning hooldusraamatu kasutamise eelised tulenevadki järjepidevusest. Peamine, mida tuleks rõhutada, on põhimõtteline erinevus võrreldes projekti või mõne muu hoonet käsitleva dokumentide kogumikuga.

Hooldusraamatu vajalikkus on selge eramu puhul, kuid ka korteris kapitaalseid ümberehitusi ja remonttöid tehes poleks paha koostada raamatu minivariant. Kuigi korterelamu üldist hooldusraamatut täidab haldus- või hooldusfirma, on kasulik omada süstematiseeritud ülevaadet ka oma korteri piires toimuvast.

Ilmselt on vähe korteriomanikke, kes suudaksid koheselt leida kõik nende korterit puudutavad lepingud või öelda, kui suur oli elektri- ja veekulu näiteks kaks aastat tagasi.

Tegemist pole siiski pelgalt hooldust ja ekspluatatsiooni fikseeriva dokumentide kogumiga. Täpselt ühesuguse sisuga hooldusraamatuid ei saa olla, sest isegi ühesugustel majadel võivad olla erinevad ehitajad, krundid jne. Seega järgnevas sisuülevaates võib sõltuvalt hoonest osutuda midagi liigseks või siis puududa, kuid loetletud peatükid peaksid kindlasti olemas olema.

Seega hooldusraamatusse kogutakse, süstematiseeritakse ja talletatakse kogu saadaolev konkreetset elamut puudutav informatsioon alates selle rajamisest. Selle info põhjal on võimalik ennetada paljusid probleeme, alandada ekspluatatsioonikulusid ja planeerida vajalikke töid.

Üheks oluliseks hooldusraamatu baasiks on uusehituste puhul korralik ehituse täitedokumentatsioon. Viimase esitamine ehituse vastuvõtmisel peab olema fikseeritud ehituslepingus. Hooldusraamatu viimane kanne peaks olema hoone lammutamise kohta. Kui aga vana asemele ehitatakse uus, ei pruugi seegi veel lõppu tähendada.

Lisaks kulukontrollist saadavale efektile võib väita, et korraliku hooldusraamatuga elamut on ilmselt tulevikus tunduvalt lihtsam müüa, sest jäävad ära suhteliselt kallid ekspertiisid ja ülevaatused.

Praeguseks on ilmunud juba mitmeid hooldusraamatu koostamise juhendeid, kuid sellest hoolimata peaks seda koostama vajalike teadmistega kinnisvara või ehitusala spetsialist. Hilisema täitmisega saavad hakkama ka omanik või haldaja, vajadusel kaasates aeg-ajalt spetsialiste.

  • Üldandmed: kirjas on kõik ehitisega seotud isikute ja ettevõtete andmed (omanik, projekteerija, hooldaja jne). Elamu püstitamise aeg, olulisemate remonttööde aeg ja lühikirjeldus ning peamised tehnilised parameetrid. Viimaste kirjeldamiseks sobivad olemasolu korral projekti seletuskiri, ruumide eksplikatsioon (loetelu koos pindaladega) ning akende ja uste spetsifikatsioonid.

  • Krundi andmed: peale krundi plaani, millel on piiripunktide koordinaadid, peavad eraldi joonisel olema kõik krundil asuvad ehitised (kuur, garaa?) ja tehnorajatised ? torustikud, kaablid, kaevud ning maa-alused mahutid. Soovitatav on koostada ka haljastuse plaan, kuhu märgitakse kõik krundil asuvad puud ja põõsad. Ka haljastuse kohta on soovitatav pidevalt registreerida toestatud tööd, probleemid ja kasutatud vahendid (väetised, kemikaalid jne).

  • Hoone joonised: ideaalis hoone projekt ja teostusjoonised. Nende puudumisel inventariseerimisjooniseid, mida saab hooneregistrist. Tööprojekti puudumisel tuleks koostada kõigi hoonesiseste tehnosüsteemide joonised koos spetsifikatsioonidega ning peamiste konstruktsioonide lõiked (välisseinad, katus, põrandad).

  • Ehitusmaterjalid: põhiliseks dokumendiks on ehitusprojektis sisalduv siseviimistluse tabel, kus on ruumide kaupa põrandate, seinte ja lagede viimistlusmaterjalid. Lisada täpsed värvikoodid, valmistaja ning müüja andmed. Analoogsed loetelud sanitaartehnika ja elektriseadmete kohta. Koguda kõigi materjalide ja seadmete sertifikaadid ja kasutusjuhendid. Vajalik garantiide kehtivuseks, sest enamiku tootjagarantiide kehtivuse esmaseks tingimuseks on tootjapoolsete ekspluatatsiooni- ja hooldusjuhiste täitmine.  

  • Sisseseade: mööbel, valgustid, kodutehnika jne. Lisaks loetelule fikseerida tootekoodid, tootjad/müüjad, garantiid ja kasutusjuhised. Kirjeldada kõiki ilmnenud puuduseid ja remonttöid.

  • Kulukontroll: regulaarsed andmed elektri-, vee- ja küttekulude kohta. Pikaajalise info põhjal saab teha järeldusi näiteks soojapidavuse suurendamise efektiivsuse kohta. Kiirelt reageerida mingi kulutuse hüppelisele suurenemisele. Võiks kajastada ka muid kulutusi (prügivedu, telefon, maamaks jne). Teenuste osutajate kohta lisada ettevõtte ja kontaktisiku andmed ning tingimata avariiteenistuste telefoninumbrid.

  • Hooldus- ja remondipäevik: regulaarsete hooldustööde ja ülevaatuste tulemused ning teostaja nimi, kuupäev, teostatud tööd ja ülevaatuse objektid, avastatud puudused ning nende kõrvaldamiseks tehtu. Sisse kantkse kõik väiksemadki remonttööd. Mingi varem kirjeldatud informatsiooni muutumisel tuleb parandused teha kogu hooldusraamatus, mitte ainult remondipäevikus. Eriti tähtis on remonttööde sisu ja kronoloogia fikseerimine.

  • Arhiiv: on kataloogi kujul. Suure mahukuse tõttu pole võimalik kõiki dokumente tihti eraldi kausta köita. Sisaldab kõiki hoonet puudutavaid dokumente, alates vanadest projektidest, mis otseselt pole eelnevate peatükkidega kaetud. Samuti tuleb koondada kõik lepingud, alates ostu-müügilepingust kuni valvelepinguni, tõendid ja soovitatavalt ka kogu elamut puudutav kirjavahetus.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:07
Otsi:

Ava täpsem otsing