Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Majavamm hävitab puidu ja sööb kividest kaltsiumi

Heiki Kruusalu 01. juuni 2001, 00:00

Seeneniidistik, mis pureb hõredaks kõik puitkonstruktsioonid, suudab nahka panna ka kaltsiumi kõrval olevatest kividest ning sööb ära isegi tapeedi seinast. Ladina keelest tõlgituna tähendab serpula roomav ja lacrymans pisar, niisiis võiks serpula lacrymans tõlkida kui roomav nuttev seen. Majavamm roomab tõepoolest mööda põrandaid ning levib teistesse ruumidesse piki aknaraame, puidust talasid ja poste. Seenenöörid võivad end ajada ka üle kivist või plekist ehitise osade, kuni leiavad uuesti puidu ning arenevad siis jõudsasti edasi. Majavammi seeneniidid suudavad tungida ka läbi kiviseina ning nakatada naabruses olevaid puitkonstruktsioone.

Kord juba vohama hakanud, suudab seen ise reguleerida oma niiskusre?iimi ja hoida seda endale vajalikul tasemel. Lagundades tselluloosi, eritab vamm jääkproduktina vett. Kui puit on liialt märg, kuivatab seen selle, eritades suurte tilkadena vett, et niisutada naabruses olevat kuiva puitu ja seda nakatada. Siiski peab niiskusel olema algallikas, et seen saaks arenema hakata.

Vamm koosneb mikroskoopilistest värvitutest niidikestest ? hüüfidest, mis kasvades ja hargnedes muutuvad silmaga nähtavaks mütseeliks.

Nooremas arengustaadiumis katab hariliku majavammi mütseel substraati tiheda valge vatitaolise võrguna, seejärel muutub nahkjaks ning omandab hallika värvuse violetsete ja kollaste laikudega.

Mütseel võib kasvada kuni 20 sentimeetrit kuus. Seene vananedes tekivad tal tugevad mitmeharulised, tuletiku kuni pliiatsi paksused seenenöörid, mis kuivana kuuldavalt praksudes katki murduvad.

Harilik majavamm vajab arenguks puitu, kaltsiumi ja vett. Puidust eelistab ta kuuske, mändi ja pööki, vähemal määral tamme. Vammiga nakatuvad ka mitmed puidust tehtud materjalid, nagu paber ja tapeet. Elutegevuse ja toitumise käigus tekitab vamm oblikhappeid. Kui vamm ei saa oblikhappe neutraliseerimiseks kaltsiumi, siis hävib ta iseenda toodetud tugevates hapetes. Seetõttu on vammi arengu eelduseks ka alati naabruses olev aluseline materjal, nagu müürisegu, betoon, kips, kivi ja klaasvill.

Vamm vajab ka vett ning armastab kõige enam puitu, mille niiskustase on 20?30%. Mütseeli tipp võib ulatuda aga kuni kuue meetri kaugusele veeallikast.

Seen kannab oma nööride abil vett edasi ja suudab märjaks teha ning nakatada isegi täiesti kuiva puitu. Tselluloosi lagunemisel vabanevad süsihappegaas ja veeaurud. Ühe kuupmeetri puidu lagundamisel eritab seen kokku umbes 300 liitrit vett. Harilik majavamm vajab rohkem niiskust kui teised seenkahjustajad.

Vamm eelistab 20kraadist soojust, kuid on võimeline arenema ka kuni ?2 kraadises külmas ja elab üle madalamaidki temperatuure. Tema areng peatub alles 28kraadises soojuses ja seen hävib, kui teda kuumutada 15 minutit 35 °C juures. Tegemist pole siiski veel õnneliku lõpuga. Eosed elavad selle katsumuse üle ja hakkavad sobivate tingimuste saabumisel uuesti puitu nakatama. Seetõttu on kuumtöötluse efektiivsus küsitav. Ka mitmed teised seenkahjustajad ei hävi sellisel temperatuuril kuumutades.

Seeneniidistik läbistab puidukiud ning tarvitab toiduks tselluloosi ja hemitselluloosi. Lõpuks on 90?95% hemitselluloosi ja tselluloosi seene poolt seotud. Järele jääb ligniin, mis annab kahjustatud puidule pruuni värvuse. Eraldunud vee tõttu muutub puit kergeks ja tekivad tüüpilised suured praod risti kiudu 5?7 cm vahega. Kaob puidu tehniline vastupidavus. Kiviseintest kasvab seeneniidistik läbi ning kaltsium kasutatakse müüritisest ära (reaktsioon oblikhappega) nii, et kivid ei ole enam omavahel kindlalt seotud ja sein võib kokku variseda.

Hariliku majavammi kahjustused võivad olla väga ulatuslikud. Mõne aastaga võib seen levida katuselt keldrini või vastupidi. Kui seenerünnak on avastatud, tuleb see peatada nii ruttu kui võimalik. Isegi siis, kui leitakse surnud seenejäänused, peab olema hoolas ja otsima koldeid ka kaugemalt. Juhul kui midagi ette ei võeta, võib remonttööde maksumus kahe kordistuda iga aastaga. Konstruktsioonid tuleb lahti võtta ja mütseeli töödelda boori sisaldava difusioonpreparaadiga, et peatada seene levik seniks, kuni remonttöödega sinnamaani jõutakse.

Vammi otsimist tuleb alustada kohtadest, kus niiskus võis hoonesse tungida. Sellisteks kohtadeks on näiteks lekkivad vihmaveetorud ja -rennid, kust tuul paiskab tilkuvat vett vastu seina. Lekkivad katused, katuseaknad, korstna ümbrus, väljaehitiste ja treppide ühendused. Maja sees tuleb pöörata tähelepanu vee- ja kanalisatsioonitorudele, köögi- ja du?inurkadele, kondensatsiooniveele külmaveetorude ümber. Keldris on tavaline vammi tekkepõhjus puudulik hüdroisolatsioon ja ülespoole immitsev maa niiskus. Sageli on keldrites ka vanad lekkivad roiskveetorud.

Hariliku majavammi rünnakut võib võrrelda jäämäega: vaid väikene osa on nähtav. See ongi põhjus, miks konstruktsioonid tuleb kindlasti avada. Seeneniidistik kasvab läbi müürisegu ja levib edasi sarikatele ning taladele pööningukorrusel.

Töödega alustades tuleb üles riputada tolmukardinad, sest kivitolm rikub vaibad ja elektrisüsteemi. Toestage talad ning sarikad, mis võivad olla kahjustatud. Põhimõtteliselt tuleb kogu puit koldest kuni ühe meetri kauguseni eemaldada, sest peenikesi seeneniite silmaga ei näe.

Uus ehituspuit peab olema immutatud vastavalt standardile NTR 2122 klass A või B. Kogu alles jääv ning asendatud puit tuleb immutada boori sisaldava difusioonpreparaadiga. Tavaliselt eemaldatakse kogu puitvooder ning krohv (kui seinas olev puit ja krohv ei ole nakatunud, võib krohvi alles jätta). Sarikad ja talad tuleb toestada ning tugevdada, paigaldades kõrvale uued puittalad ja sidudes need omavahel.

Igal juhul tuleb eemaldada kogu nakatunud puit ning veenduda, et seen pole levinud piirnevale alale. Kontrolltsooni võib vähendada, kui laboratoorne analüüs kinnitab, et kontrollitud puidus ei ole mütseeli, ja immutamisel kasutatakse boori sisaldavat difusioonpreparaati.

Kui eemaldatakse vaid mütseeliga saastunud puit ja fungitsiidiga immutamisest loobutakse, võib tekkida mitu uut väiksemat kollet. Neid on aga juba märksa raskem avastada, sest kolded võivad asuda niiskuse algallikast kaugel. Hariliku majavammi tõrjesse peab suhtuma täie tõsidusega, vastasel korral viib see märksa suuremate kahjudeni tulevikus.

Eemaldatud puit tuleb panna lukustatavasse konteinerisse ja hiljem põletada, et vältida vammi levikut. Vammist nakatatud puitu kütteks kasutada ei tohi. Seene mütseel kasvab sageli kivide ja krohvi vahel, seetõttu tuleb krohv eemaldada. Töö ajal peab kasutama respiraatorit, sest tsemendi- ja kivitolm on tervisele kahjulikud. Vuugi vahed kraabitakse 3 sentimeetri sügavuseni puhtaks ning pintseldatakse boori sisaldava difusioonpreparaadiga. Esmalt kantakse peale pool vajalikust kogusest ja 24 tundi hiljem ülejäänud osa. Lõpuks krohvitakse sein uuesti.

Puitu kahjustavaid seenhaigusi on mitmesuguseid. Seepärast on soovitatav lasta teha ekspertiis, et määrata kindlaks seene liik. Viimasest sõltub sageli remonttööde maksumus.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:07
Otsi:

Ava täpsem otsing