Rõdu tasub ehitada vaid suviseks istumiskohaks

Ahti Kooskora 01. juuni 2001, 00:00

Akende tüüpe ja konstruktsioone käsitleti Oma Maja varasemas numbris (vt OM juuli 2000). Renoveerimisel ei ole akende valik nii vaba kui uusehitusel.

Milline akna tüüp valida, sõltub suuresti objekti originaalsest lahendusest ja kavandatavast fassaadist. Kuna suvilaks renoveeritava maja puhul on primaarseks odavus, siis on sobiv valik plastaknad. Kui aga hoone välisviimistluses plaanitakse kasutada valdavalt puitu, oleks loomulikum puitaken. Okupatsiooniaegse eramu puitakende asendamisel uutega tasuks kaaluda puitalumiiniumaknaid. Loomulikult sobivad ka puitaknad.

Tagastatud Eesti-aegse elamu puhul on ainuõige puitaken ning ülejäänud valikud tunduvad võõrad. Tüüpmajade ja paneelmajade renoveerimisel sõltub valik tulevasest välisviimistlusest ning kasutada saab ükskõik millisest materjalist akent.

Kortermajade puhul on peamiseks probleemiks korteriomanike isetegevus. Tulemuseks on erinevad akna tüübid ja paigaldus. Kindlasti peaks lähtuma hoone ühtsest renoveerimiskavast ning aknad tellima koos ühest kohast. See tagab, et samasugused aknad tehakse ühtsete põhimõtete järgi.

Võõristav on vaadata, kuidas elanikud ise oma maja väljanägemise ära rikuvad, eriti mõnede 60ndate ja 70ndate aastate hoonete puhul, kus akende rütmi, kuju ja ka värviga on antud hoonele iseloomulik väljanägemine. Kaos, mis valitseb meie kortermajade renoveerimisel, on ületanud igasugused piirid. Näha tuleb maja kui tervikut, mitte individuaalsetest plokkidest (korteritest) koosnevat objekti.

Mõnede (tüüp)majade puhul on tegemist nn veerandakendega. Välisvoodri ladumisel tehti akna põsk väljastpoolt ¼ kivi võrra väiksem kui seestpoolt. Akende lengid ja paigaldusvahed olid suuremad ja nii polnud väljastpoolt akna põske enam vaja eraldi viimistleda. Selliste akende renoveerimisel ei saa akna mõõtu võtta sisemise mõõdu järgi. Paigaldatuna upub aknaleng täielikult ning osaliselt ka aknaraam. Vana maja renoveerimisel tuleb iga akna ava eraldi mõõta. Nii väldime tulemust, kus aknad on küll ühte mõõtu, aga erinevate mõõtudega avade tõttu, paigaldatud isemoodi.

Akende mõõtude juures tuleb silmas pidada, et renoveerimise käigus paigaldatakse hoonele tõenäoliselt lisakiht soojustust. See võib omakorda akna ava väiksemaks muuta, vastasel korral tekivad akna palede kohal külmasillad või külmemad kohad. Selle vältimiseks tuleks akende mõõdud arvestada väiksemana, et saaks ka paled soojustada, või paigaldada uued aknad soojustusega ühte tasapinda.

Eelmises numbris käsitleti vana puitakna renoveerimist. Tihti on vana akna kaasajastamine uue soetamisest odavam. Piisab klaaside asendamisest klaaspaketiga, korralike tihendite paigaldamisest ja värvimisest, et tulemus oleks energiasäästlikum, kuid säiliks algupärane välimus.

Kompromissvariandina saab kasutada ka uue ja vana kombineerimist. Jättes vana akna välimise raami alles ning paigaldades sellest sissepoole klaaspaketiga uue, saame topeltraamiga akna, mis on originaali välimusega, aga uue omadustega. Vana raam tuleb vaid restaureerida ja soovitatav on klaas vahetada, sest uued float-klaasid on kvaliteetsemad, kirkamad ja ei moonuta.

Vana akna vahetamisel uue vastu muutub maja ventilatsioonisüsteem. Senini arvestati vajaliku värske õhu kompenseerimine läbi piirete. Et ventilatsioon toimiks, on võimalus tellida aken selliste sulustega, millel on peale tuulutusasendi ka asend, mille puhul akna linki pöörates tihendid vabastatakse ja tekkinud piludest pääseb õhk liikuma.

Teine võimalus on rajada akna raami sisse tuulutuspilud. Paraku pole need piisavad. Selleks, et tagada korralikku õhuvahetust, on vaja nii palju pilusid, et see nõrgestab akna konstruktsiooni. Suur miinus on see, et välisõhuga haaratav tolm ja mustus määrivad ruttu akna raami ja paled. Kolmas võimalus on muuta akende jaotust ning lisada tuulutusaknad. See tagab küll õhuvahetuse, kuid väheneb klaasi pind. Neljas ja kõige õigem variant on rajada välispiiretesse õhuvõtu avad, millesse paigaldatakse reguleeritavad filterklapid. Viimaste funktsiooniks on õhu puhastamine.

Tihti soovitakse kinni ehitada rõdud ja lod?ad. Enamasti tahetakse suurendada pinda suvise istumiskoha, talveaia või ärkli abil. Kolikambrit või panipaika pole mõtet rõdule sisse seada. Erilist soojapidamise suurendamise efekti rõdu kinniehitamine ei anna, samuti ei suurenda see kuidagi väliskonstruktsioonide (ka rõdu enda) vastupidavust. Pigem vastupidi.

Kinniehitatud rõdu on külm ruum ? vaid kogu rõdu välisgabariidi soojustamisega saame teha ärkli, mis lisab köetavat pinda. Arvestades, et enamasti on rõdud 1,5 meetri laiused, ei ole neid mõtet soojustada ja kütta. Seepärast tuleks klaasingu valimisel eelistada lihtsaid ja kergeid avatavaid konstruktsioone. Täisklaasist minimaalse alumiiniumraamiga rõduklaasid on sobivaimad. Need ei muuda maja välisilmet, on lihtsalt eemaldatavad (kokkuliigenduvad). Oma funktsiooni, tuule ja vihma eemalhoidmise, täidavad nad täielikult.

Kinniehitatud rõdu viimistlemisel tuleb kasutada materjale, mis on mõeldud eelkõige väliskonstruktsioonides kasutamiseks. Sobilikumad on ehitusplaadid ning niiskuskindel vineer. Kui rõdu seinad on viimistletud korralikult, siis piisab värvimisest. Kasutama peaks hingavat värvi, et niiskus saaks välja kuivada ja värv maha ei kooruks.

Kui soovitakse rõdu siseseinu krohvida, peab olema ettevaatlik, sest kõik krohvimistehnoloogiad ei sobi. Spetsiaalsed krohvid on üsna kallid. Puidu kasutamine on täiesti võimalik, kuid sellega ei tasu üle pakkuda. Saun-suvila kombel vooderdatud puhkenurk mõjub pigem maitsevääratuse või võõrelemendina. Tavaline kipsplaat ei sobi rõdu viimistlemiseks. Kasutama peab niiskuskindlat plaati. Sobilikum on siiski kasutada mineraalse koostisega plaate, need on vastupidavamad ja odavamad.

Ära ei tohi unustada tuulutamist. Tahes-tahtmata tekib seal kondensatsioonivesi. Seetõttu peaks klaasing olema võimalikult lihtsalt avatav ning sügisel ja talvel on parem klaasing vähemalt osaliselt avada. Nii kaitseme kandekonstruktsioone liigniiskuse eest ja saame lahti härmatisest klaasidel. Õhutihe klaasing rõdul või lod?al takistab ka tubade õhuvahetust. Kui rõdu kinniehitamine muudab maja välisilmet, tuleb see kohalikus omavalitsuses kooskõlastada.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:07
Otsi:

Ava täpsem otsing