Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Soojustamine annab hea põhjuse fassaadi uuendada

Ahti Kooskora 01. juuni 2001, 00:00

Renoveerimise käigus saab maja uue soojustuse. Konstruktiivselt on ainuõige hoone lisasoojustamine väljastpoolt, kuid sellega kaasneb paratamatult vajadus uue välisviimisluse järele. Soojustuse eest ei tule sugugi maksta nii kopsakat summat kui viimistlusmaterjalide eest ning mõningate tehnoloogiate juures osutuvad kõige kallimaks hoopis kinnitusdetailid (kinnitussegud). Oskus negatiivses positiivsust näha aitab hädalise siitki edasi, sest võimaldab ju fassaadide renoveerimine anda hoonele uue ilme.

Hoonet renoveerides võiks esimese võimalusena kaaluda originaalviimistluse taastamist. Arhitektuurimälestiste puhul on see kohustuslik, kuid sama mõtet võiks järgida ehitise puhul, mis pole mälestis, kuid kajastab oma ajastu parimaid lahendusi.

Fassaadi viimistledes tuleb kindlasti silmas pidada maja kui tervikut. Viimistlusmaterjalid ja detailid ei tohiks tekitada ebakõlasid. Puitmaja juures tuleks kasutada puitdetaile. Paraku pannakse tihti kokku materjale, mis on kardinaalselt erinevast hinnaklassist. Kindlasti ei sobi kõige odavam aken ? plastaken ? kõrvuti kalli graniit- või marmorkivist viimistlusega.

Igal materjalil on oma isikupära ning seetõttu on täiesti mõttetud materjalid, mis imiteerivad teist. Näiteks sissepressitud puidusüüga plastvooder on pigem ersats kui maitsekas.

  • Puit:
puitmajade viimistlemine on lihtne ja ei vaja mingisuguseid spetsiaalseid kinnitusvahendeid. Ka piisab laudvoodri paigaldamisel lihtsama töömehe oskustest. Tuleohutusnõuete kohaselt tohib tavalist, spetsiaalse töötluseta puitu kasutada välisviimistlusmaterjalina kuni kolmekorruseliste hoonete juures. Seega on puitvoodrit igati paslik kasutada eramute ja ka väiksemate kortermajade (tagastatud Eesti-aegsete majade) fassaadide renoveerimisel.

Puitvoodriga saab elamule anda ka vägagi kaasaegse väljanägemise. Kasutada võib erinevaid vooderdamise variatsioone. Puitvoodrit saab paigaldada nii vertikaal- kui horisontaalsuunalise laudisena. Keerukam, aga võimalik on laudist paigaldada ka diagonaalselt. Paraku on kõige enam levinud vaid hööveldatud sulundlaudadest voodri kasutamine. Peale erinevate sulund- või poolsulundiga profiillaudade kasutatakse ka servatud laudu.

Kuigi meil kasutatakse seda lahendust väga harva, saab põneva lahenduse servatud laudade paigaldamisel avatud vahedega (jättes laudade vahele sõltuvalt nende laiusest 5?15millimeetrised vahed). Avatud vuukide puhul tuleb kindlasti kasutada ilmastikukindlat tuuletõkke plaati ja soovitatav on see eelnevalt värvida välisviimistlusega samas toonis. Servatud laudadest püstvoodrit on võimalik kujundada veel peiteliist-laudisena. Servatud laudu võib kasutada nii hööveldatud kui ka hööveldamata kujul. Hööveldamata lauad on odavamad, aga nende viimistlemiseks kulub rohkem värvi.

  • Vineer:
kaasaegse tulemuse annab ka maja viimistlemine vineeriga. Vineeri annab mitmeti töödelda ja ta on vägagi nägus materjal. Viimistlus võib olla lasureeriv, puidumustrit esile toov või peitev. Toodetakse ka vineerist fassaadiplaate, aga nende kahjuks räägib suhteliselt kõrge hind. Välisviimistluses kasutatava vineeri minimaalpaksus on 12 millimeetrit. Kinnitus on analoogiline puitvoodritega.

  • Mineraalsed viimistlusplaadid:
küllaltki lihtsa, odava ja nägusa viimistluse saab mineraalse koostisega viimistlusplaate kasutades. Osad neist on saadaval viimistletuna ? värvitud või õhukese krohvikihiga. Samuti on müügil plaadid, mis esmalt tuleb seina panna ja seejärel värvida. Selliseid plaate paigaldatakse nagu puitvoodrit. Siiski tuleks jälgida tootjate juhiseid kinnituslaudade ristlõigetele ja vahekaugustele.

  • Tellis:
uue voodrina võib majale ümber laduda ka kihi telliseid. Sellisel juhul on soovitatav kasutada õhukesi fassaaditelliseid. Tavaline ½-kivist tellisvooder oleks liiga raske ning vajaks vundamenti ja spetsiaalseid kinniteid. Fassaaditellised viimistlemist ei vaja, tavaline silikaattellis aga küll. Viimistlemiseks on erinevaid värvimismeetodeid ja -tehnoloogiaid.

  • Plekk:
elamutele uue ilme andmisel võib kasutada ka plekkprofiile ja plekk-kassette. Siiski peab meeles pidama, et kasutades välisvoodrina väga odavaid profiile, võib elamu hakata välja nägema nagu tööstusobjekt. Selline tulemus valmistab küllap enamikule majaomanikest pettumuse.

Viimistlusprofiile ja -kassette on saadaval väga mitmesuguses töötluses. Enamasti kasutatakse plastikkattega terasplekki, kõige soliidsem ja kallim on roostevaba plekk. Samuti lihtsat kuumtsingitud plekki saab kasutada ? niisuguse maja välimus hakkab ajaga muutuma. Kindlasti on selline väljanägemine sobilik vaid väga rafineeritud esteetilise maitsega inimestele, mistõttu võimalike lahenduste kujundamine tuleks usaldada arhitektile.

  • Krohv:
viimase 20 aasta jooksul on krohvitehnoloogiad teinud ilmselt suurima arengu. Krohv paigaldatakse otse soojustuse peale. Sellist kerget välisviimistlust saab peaaegu kõikide kandekonstruktsioonide peale (külge) kinnitada. Tüüpmajadele saab krohvi (soojustuskrohvi) abil anda ainulaadse välimuse, muutes äravahetamiseni sarnased naabrid isikupärasemaks.

Fassaadi renoveerimisel pole mingi patt varieerida erinevate materjalidega. Kombineerides krohvi ja puitmaterjale, mineraalplaate ja plekki või muid tehnoloogiaid, pole tulemus sugugi õudne. Liialdused pole muidugi nägusad, kuid kahte või kolme meetodit võib mõõdukalt koos kasutada.

Tänapäeval on hoone kandekonstruktsioon ja välisviimistlus teineteisest praktiliselt sõltumatud. Kivimaja võib viimistleda puitmaterjalidega ja puitkandekonstruktsioonidega maja saab viimistleda kividega. Tänu sellele on võimalik hoonele anda hoopis teistsugune väljanägemine kui originaallahendus.

Linnamajade ja suuremate elamute renoveerimisel on mõistlik sokli- ja kahe esimese korruse ulatuses töödelda seinad lahusega, mis hõlbustab grafiti eemaldamist. Seina sodimise vastu see ei kaitse, kuid grafiti saab survepesuriga lihtsalt maha pesta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:07
Otsi:

Ava täpsem otsing