Täispuidust põrandad on kõige tervislikumad

Rein Rannamäe 01. juuni 2001, 00:00

Kui täispuitpõrand sobib igasse ruumi, siis teiste materjalide puhul tuleb enne alati hoolikalt uurida, kus ja mis tingimustel neid kasutada võib.

Elamu põrandad peavad olema küllalt tugevad, elastsed, soojad, vee- ja õhukindlad, hästi pestavad ning puhastatavad ja nendel käimine ei tohi tekitada müra. Sellistele tingimustele vastavad õlivärviga kaetud laudpõrandad, kui nad on hästi tihedad ja pragudeta. Kvaliteetsed laudpõrandad vajavad head materjali ja oskuslikku tööd. Võrdväärse tulemuse annab täispuitparkett.

Praegu kasutatakse põrandate ehitamisel järjest enam sünteetilisi polümeerseid materjale, mis võivad kasutamisel eraldada õhku inimesele kahjulikke keemilisi ühendeid. Kõige sagedamini formaldehüüdi, mis ärritab organismi ning halvemal juhul tekitab allergiat. Peamisteks kaebusteks on limaskestade ärritus, allergiline silmapõletik (konjunktiviit) ja hingamisteede haigused (allergiline bronhiit, mis võib areneda ka bronhiaalastmaks). Formaldehüüdile on omistatud ka kantserogeenseid omadusi.

Põrandakattematerjalina kasutatakse peale puidu laminaatparketti, linoleumi, PVC-katteid, keraamilisi ja klinkerplaate ning vaipkatteid. Nende valikul peab kindlasti lähtuma ruumide kasutamise eripärast, mis tähendab, et laste- ja magamistuppa mõeldud põrandakatetele esitatakse tunduvalt karmimaid tervisekaitsenõudeid kui esikusse mõeldud materjalile. Samas võib magamistoas kasutada õrnema pinnaga katet, sest koormus on tunduvalt väiksem kui näiteks esikus või köögis.

Parkettpõrandate puhul on oluline materjal, millest on valmistatud parketikilbid. Kui need on naturaalsest puidust, võib parketti kasutada kõikides ruumides ilma täiendava viimistluseta. Ka laminaatparkett ei vaja viimistlemist. Kui parketikilbid on valmistatud puitlaastplaatidest ja immutatud formaldehüüdi sisaldavate vaikudega, siis peab nendest valmistatud põrandat formaldehüüdi lendumise vähendamiseks vähemalt kaks korda lakkima. Spooniga kaetud kilpparkett eritab ruumi õhku vähem formaldehüüdi. Kui parkett vajab liimimist, siis peab ka liim olema tervisele ohutu.

Korkparkett on hea heliisolaator, vastupidav veele ja niiskusele ning antistaatiline. Tervisekaitse seisukohast on oluline teada, mis pannakse parketi alla. Ujuvalt paigaldatud põranda all kasutatakse alusvaipa, milleks on reeglina korgipuruga bituumenkate. Kui ruum paikneb niiskete ruumide kohal, tuleb kasutada polüetüleenkilest niiskustõket. Parketi alla paigutatud viltkate summutab müra. Meeles tuleks pidada, et korkparketi alla pole põrandakütet mõtet panna.

Põrandate ehitamisel kasutatakse ka puitlaastplaati, millele pannakse kattematerjal. Puitlaastplaatide tootmisel kasutatakse sideainena fenool- ja karbamiidformaldehüüdvaike, mis eraldavad õhku mürgist formaldehüüdi. Seetõttu on elamutes lubatud kasutada ainult tähistusega E-1 puitlaastplaate.

PVC- ehk polüvinüülkloriidkatted on tänapäeval ühed enim soositud. Need on kergesti puhastatavad ning sobivad paremini eluruumidesse (mitte magamistuba ja lastetuba) ja koridori. Samal eesmärgil kasutatakse ka linoleume. Nendest erituvad keemilised ühendid saavad tervist vähem mõjutada, sest inimene viibib sellistes ruumides suhteliselt lühikest aega. Tähele tuleb kindlasti panna, et sugugi mitte kõik PVC-katted ei sobi eluruumides kasutamiseks. Mõnede parkett- ja PVC-katete kasutamisel esitatakse nõudeid, mis täpsustavad nende kasutusala ja -tingimusi. Need on märgitud materjali kasutusjuhendis (näiteks nõue, et pärast paigaldamist tuleb tagada ruumi intensiivne tuulutamine ühe nädala jooksul).

Kummilinoleumid (reliinid), kummiplaadid ja -matid ning sünteetiliste vaipade vahtkummist alused eritavad õhku mitmeid inimese tervist kahjustavaid keemilisi aineid nagu benseeni, tolueeni, butadieeni, küllastamata süsivesinikke ja teisi. Elamutes ei ole reliini kasutamine lubatud. Peale selle on reliin tugevasti elektriseeruv ja väga külm.

Vaipkatete koostises on nii naturaalset villa kui ka mitmesuguseid sünteetilisi aineid (nailon, akrüül, polüpropüleen jt). Sageli on vaipkatted immutatud vaikainete ja lateksitega, mis sulgevad materjali poore. Selliselt töödeldud põrandakatted eritavad õhku mitmeid keemilisi ühendeid, nende hulgas formaldehüüdi. Vaipkatetega ei tohiks liialdada eriti lastetoas. Võimaluse korral tuleks neid vältida sellistes peredes, kus on astmaatikuid või allergikuid.

Sauna, vannitoa ja pesuruumi põrandalt nõutakse veepidavust ning pesemisvahendite taluvust. Põranda võib katta kõva (keraamilised plaadid) või poolkõva (plastikaatlinoleum) kattega. Kindlasti tuleb aga vältida niiskuse sattumist põranda alla. Selleks tuleb plastikaatlinoleumi servad 10?15 cm kõrguselt seinale üles keerata. Keraamilised plaadid paigaldatakse sokliga ning liitekohad tihendatakse veekindlalt. Niiskete ruumide põrandad muutuvad tunduvalt mõnusamaks, kui nende alla paigaldada küte. Selline põrand kuivab kiiremini ja ruumides väheneb õhuniiskus. Mitteköetaval põrandal peab olema hea soojustus, et põranda temperatuur ei oleks liialt madal.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:07
Otsi:

Ava täpsem otsing