Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hinnad tõusevad 15%
Oodatult kallinesid kõige rohkem tüüpkorterite hinnad (kuni 18%), kuna madalaima hinna tõttu puuduvad keskmisest madalama sissetulekuga kinnisvarasoetajatel siiani alternatiivsed võimalused. Oma osa oli ka laenutingimuste leebumisel ? intressi alandati kuni 8%ni ning omafinantseeringut 10%ni. Mõningane hinnatõus oli möödunud kvartalis ka kesklinna vanemate korterite ning uute korterelamute osas. Lähima aasta jooksul on veel täiesti reaalne tüüpkorterite hinna 10?15%line tõus.
Eramute-elamumaa hinnaindeksi 4%line tõus oli peamiselt tingitud traditsioonilistes elamurajoonides paiknevate vanemate eramute hinnatõusust. Senisest enam pakutakse Tallinna lähiümbruse arenduspiirkondades keskmisest oluliselt odavamaid krunte (alla 100 kr/m²), millele vastanduvad uued tipphinnad mereäärsetes rajoonides (kuni 2500 kr/m²).
Ainukeseks täheldatavaks hinnamuutuseks kommertspindade sektoris oli büroopindade rendiindeksi umbes 3%line kasv. Tõusu põhjuseks on olnud A-kvaliteediga kesklinna büroomajade vakantsuse vähenemine. Viimastel aastatel soikunud uute büroohoonete ehitamise tõttu on lõplikult üle saadud 1990ndate esimesest poolest alates kestnud tipphindade järjepidevast langusest, mistõttu parimates kaasaegsetes büroohoonetes küsitakse taas 250?300 kr/m² kuus. Lähiaastail eeldatavasti nõudlusest kiiremini kasvav pakkumine ei lase üldisel hinnatasemel oluliselt kõrgemale tõusta.