Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ida-Euroopa vastu tööjõutõketele

Sirje Rank 04. juuni 2001, 00:00

Kava järgi saaks praeguste kandidaatriikide elanikud vabalt töökohta valida alles minimaalselt kahe aasta pärast ning tegelikkuses võivad piirangud venida kuni seitsme aastani.

?Sellega on Euroopa Liit teinud ühest põhiõigusest puhta paroodia,? kritiseerib eilne Rootsi päevaleht Svenska Dagbladet oma juhtkirjas nii eesistujariiki Rootsit kui rahvuslikust sisepoliitikast joonduvaid liikmesriike.

?Asja ei tee paremaks see, et taolise lahenduse on pigem tinginud hirm kodumaise avaliku arvamuse ees kui tegelik kartus massilise tööotsijate sissevoolu eest Ida-Euroopast,? kirjutab leht.

Kandidaatriigid omalt poolt avaldasid heameelt, et Euroopa Liidu ühispositsioon valmis sai, kuid olid sisu suhtes kriitilised.

T?ehhi pealäbirääkija hoiatas, et piirangud tööjõu liikumisele võivad negatiivselt mõjutada kandidaatriikide avalikku arvamust Euroopa Liidu suhtes, mööndes siiski, et ettepanek on algsetest kavadest oluliselt paindlikum.

Ungari üllatas Brüsselit teatega, et taotleb vastu samasugust õigust piirata Euroopa Liidu liikmesriikide kodanike töötamisvõimalusi Ungaris.

?Poliitiliselt on väga raske rahvale selgitada, et piir Austria ja Saksamaaga jääb suletuks, kuid et meie teeme oma piirid lahti. See ei ole võimalik,? ütles Ungari pealäbirääkija Endre Juhasz Reutersile. ?Kui nemad seavad piiranguid, peab meil olema õigus sama teha.?

?See on huvitav taotlus, küsida üleminekuperioodi nõudvatelt liikmesriikidelt vastu samasuguseid õigusi. Meil tuleb seda võtta väga tõsiselt,? ütles Rootsi suursaadik Euroopa Liidus Gunnar Lund.

Kandidaatriikide kriitika on tagasilöök Rootsile, mille peamine ambitsioon Euroopa Liidu eesistumise ajal on liitumiskõnelustega jõuliselt edasi liikuda.

Nii Ungari kui T?ehhi avaldasid muret ka Euroopa Liidu seisukoha nn lisaprotokolli üle, mis võimaldab Saksamaal ja Austrial seada piiranguid osa kutseala töölistele, kui see peaks põhjustama häireid kohalikul tööturul.

Ka soovisid kandidaatriigid täpsemat infot selle kohta, mis liiki piiranguid liikmesriigid võivad teha. Postimees kirjutab, et Eesti delegatsiooni juht Alar Streimann palus ELi liikmesriikidel anda liitumiskõnelustel selged kinnitused, millised riigid ja millise aja jooksul on valmis avama oma tööturu Eesti kodanikele. Soome ajakirjanduses on kõlanud seisukohad, et vähemalt kaheaastane üleminekuaeg Eesti suhtes on kindlasti vajalik.

Välisministeeriumi andmeil võttis Eesti Euroopa Liidu seisukoha tööjõu vabast liikumisest praegu teadmiseks. Teema võetakse uuesti üles järgmistel läbirääkimisvoorudel.

Piirangute taga Ida-Euroopa tööjõu liikumisele on eelkõige Austria ja Saksamaa, kus immigratsioon on hell teema. Tuleval aastal on Saksamaal valimised ning arvamusküsitluste järgi leiab 60 protsenti kantsler Schröderi partei valijatest, et sisserändajaid on riigis piisavalt. Majandusuuringute instituut DIW on aga välja arvestanud, et vananeva elanikkonnaga Saksamaa vajaks aastas juurde vähemalt 150 000 välismaalast ning ettevõtjad kaebavad pidevalt tööjõu puuduse üle.

Kompromissi leidmiseks lõi Schröder mullu nn juurderändekomisjoni, millel on valminud ettepanekud ?soovitud? immigratsiooniks. Alalise elamisloa taotlejaid hakatakse hindama nagu Eurovisiooni lauluvõistlusel, kus punkte annavad noorus, ülikooliharidus, keelteoskus jne. Sel moel võiks Saksamaal edaspidi alalise elamisloa saada 40 000 inimest aastas.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:35
Otsi:

Ava täpsem otsing