Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Merekeskuse rentnik ehitab Balti jaamast kaubanduskeskuse

    Talrand kavatseb Balti jaama peahoone ümberehitamisega kaubanduskeskuseks valmis saada veel selle aasta suveks. Juba on välja kuulutatud ka kaubanduspindade väljarentimine.
    Vaatamata ajakirjanduses väidetule kuulusid Balti jaama hooned veel hiljuti rahvusvahelise reisijateveoga tegelevale EVR Ekspressile. Mäletatavasti kirjutati juba 1999. aastal, et EVR Ekspress olevat need Talrandile müünud.
    Kui veel kuu aega tagasi kinnitas EVR Ekspressi nõukogu liige Marcel Vichmann, et Balti jaama hooned kuuluvad endisele nende firmale, siis läinud reedel ta selles enam nii kindel polnud: ?Ausalt öeldes ma ei teagi, kuidas nendega praegu on.?
    Ka EVR Ekspressi 49 protsendi aktsiate omaniku Eesti Raudtee juhatuse esimees Parbo Juchnewitsch avaldas arvamust, et Balti jaama hooned peaksid tema teada veel siiani EVR Ekspressile kuuluma: ?Iseasi, et need võivad olla kellelegi renditud.?
    Vaatamata sellele, et Merekeskust rentiv AS Talrand on juba aastaid tootnud keskmiselt 8 miljonit krooni kahjumit aastas, on selle omanik Vassili Luzin suutnud arendada hoogsat tegevust ka mujal.
    Talrandi majanduslik seis oli vahepeal koguni nii kehv, et audiitor Hubert Hirv juhtis Luzini tähelepanu enam kui 7 miljoni krooniga miinusesse läinud netovara seisule: ?See on piisav põhjus ettevõtte sundlõpetamiseks.?
    Luzin vastas sellele miljonite kroonide lisamisega Talrandi aktsiakapitali. 1999. aastal leidis Luzin kui ainuomanik aktsiakapitali laiendamiseks 7,2 miljonit krooni ning läinud aasta suvel veel paar miljonit krooni, viies sellega aktsiakapitali ühtekokku 9,5 miljoni kroonini.
    Samal ajal loovutas Luzin väikese osa aktsiaid kahele uuele aktsionärile ? Grigori Leflerile ja Nikolai Salnikovile, kelle osakaal aktsiakapitalis on aga tühine. Kummalgi mehel on 150 000 krooni eest aktsiaid.
    Merekeskus, kus pinda on üle 2600 ruutmeetri, on antud Talrandile rendile kuni 2021. aastani hinnaga 40 krooni ruutmeetri eest. Tallinna linnavalitsuse elamumajandusameti osakonnajuhataja Udo Klopets ütles, et linn on võtnud nõuks Merekeskus maha müüa. Võimalikku hinda ei osanud ta öelda, lisades, et hinnang on küll tellitud, kuid see pole veel valmis.
    Klopets tõdes, et juhul kui linn otsustab keskuse müüki panna, ei juhtu see enne sügist. ?Kuid selle peavad otsustama linnavalitsus ja volikogu,? sõnas Udo Klopets.
    ___________________________________________
    Lisaks Merekeskusele ja Balti jaamale tegutseb avalikkusele tundmatu Vassili Luzin mujalgi. Alates 1999. aastast rendib tema kontrolli all olev AS Restano Õismäel Nurmenuku kauplust, turgu ja samas avatud restorani Kaktus.
    Restano rentis kuni käesoleva aasta veebruarini ka restorani Kännu Kukk Mustamäel, kuni ta võitis linnavalitsuse väljakuulutatud müügikonkursi. Kännu Kuke eest pidi Restano maksma 3,1 miljonit krooni.
    Luzini ainuomanduses oli veel OÜ Talrand Kinnisvara, mille osakapitali maksis ta sisse kahe tugitooliga. Nagu Talrandis, on ka Talrand Kinnisvaras toimunud tänaseks muutused omanike struktuuris. 80 protsenti osakapitalist kuulub nüüd Kännu Kuke omanikule ASile Restano ning ülejäänud juba mainitud Leflerile ja Salnikovile.
    Nii Restanot kui ka Merekeskust on seotud veel ka Boriss Daniloviga, ent äriregister ei kinnita tema kuulumist ei nende ettevõtete juhatusse ega ka nõukogusse.
    ÄP
  • Hetkel kuum
Andrus Kaarelson: erakonnad, ühinege tööandjate majandusleppega!
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Värske tuul Tallinna börsil: Liven läheb raha küsima võlakirjadega
Kinnisvaraarendaja Liven valmistab ette Eesti esimeseks rohevõlakirjade avalikuks pakkumiseks, mille tingimused avaldatakse lähiajal. Võlakirjad jõuavad ka börsi nimekirja.
Kinnisvaraarendaja Liven valmistab ette Eesti esimeseks rohevõlakirjade avalikuks pakkumiseks, mille tingimused avaldatakse lähiajal. Võlakirjad jõuavad ka börsi nimekirja.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Advokaadibüroo Lextal muudab nime
Alates 16. aprillist on advokaadibüroo Lextal uus nimi Widen, koondades ühise nime alla kolm bürood.
Alates 16. aprillist on advokaadibüroo Lextal uus nimi Widen, koondades ühise nime alla kolm bürood.
Taavi Kotka: IT-ettevõtted on muutunud ahneks
Avalikus sektoris jäävad infosüsteemid hoole ja arenduseta paljuski seetõttu, et teenusepakkujad on paisanud oma hinnad lakke, rääkis IT-ettevõtja ja endine majandusministeeriumi asekantsler Taavi Kotka.
Avalikus sektoris jäävad infosüsteemid hoole ja arenduseta paljuski seetõttu, et teenusepakkujad on paisanud oma hinnad lakke, rääkis IT-ettevõtja ja endine majandusministeeriumi asekantsler Taavi Kotka.