Naaberriikidele ei meeldi Eesti tulumaksuseadus

Lisaks Lätile on Eestis kehtivat tulumaksuseadust kritiseerinud ka Leedu ja Soome. Soome ründas Eestit teravalt juba 1999. aastal, kui Eestis alles diskuteeriti uue seaduse üle. 24. augustil 1999. aastal ilmus Äripäevas artikkel, mis kajastas soomlaste seisukohti. Tookord olid soomlased veendunud, et Eestis kavandatav tulumaksu kaotamine jääb lühiajaliseks, sest Euroopa Liidu maksupoliitika ei aktsepteeri maksuvabastusi. Kui Eesti kehtestab ettevõtetele nullmääraga tulumaksu, nõuab Soome tõenäoliselt 1993. aastast kehtiva riikidevahelise topeltmaksustamise vältimise lepingu revideerimist. Äripäeva artikkel tugines Kauppalehtis ilmunud Soome rahandusministeeriumi valitsussekretäri Antero Toivaneni väidetel.

Eesti rahandusministeerium lükkas soomlaste süüdistused tagasi väitega, et uus tulumaksuseadus ei saa olla topeltmaksustamise vältimise lepingu tühistamise põhjuseks. Samuti ei ole õiged soomlaste väited, et Eesti muutub maksuparadiisiks, sest pärast uue tulumaksuseaduse jõustumist säilib Eestis tulumaksukohustus dividendidele ja erisoodustustele, kehtib raamatupidamise aruandluse kohustus, toimivad avalikud registrid ja maksuhaldurite infovahetus.

___________________________________________

Leedu suhtus alguses Eestis tehtud investeeringute tulumaksuvabastusse kriitiliselt. Pärast valitsuse vahetust seadis aga Eesti eeskujul samuti eesmärgiks ettevõtete tulumaksu kaotamise. Nüüd on aga Leedu valitsus oma kavast loobunud, sest see tekitas Leedu sisepoliitikas palju pingeid.

___________________________________________

Lisaks kriitikale sai Eesti 1999. aastal ka maksureformi kavandamise eest kiita. Näiteks kirjutas The Wall Street Europe (WSJ), et Eesti valitsuskoalitsiooni ettevõtte tulumaksu kaotamise plaan näitab majanduspoliitilise mõtlemise selgust, mis loob Euroopas uue standardi. Ajaleht märkis, et Eesti edu tulenebki eelkõige tarkadest otsustest ja julgetest reformidest. WSJ pidas märkimisväärseks seda, et Eesti tegi maksureformi otsuse just Vene kriisi järgse majandusseisaku ajal, mis tavaliselt tekitab valitsustes kiusatust suurendada kulutusi ja tõsta makse.

___________________________________________

Eestit kiitis kaks aastat tagasi ka Rootsi SEB-panga analüütik Ando Muldre. Ta pidas loomulikuks, et Eesti maksureform pälvib kriitikat. ?Kritiseerijad peaksid vaatama, kui edukad on liberaalse maksusüsteemiga riigid traditsiooniliselt kõrgete maksudega riikidega võrreldes. Esimesi iseloomustab kiire majanduskasv, madal inflatsioon ja väike töötus,? kirjutas Muldre 24.08.1999 Äripäevas ilmunud kommentaaris.

Muldre kinnitusel on põhilised maksureformi arvustajad naaberriigid. Kriitika tuleneb kartusest, et töökohad kolivad Eestisse. Aga sama toimub Muldre kinnitusel ka Euroopa Liidu sees, näiteks süüdistas 1999. aasta suvel Rootsi Taanit kõlvatus maksukonkurentsis.

?Eesti ei tohiks lasta end mõjutada ja peaks jätkama oma poliitikat, sest riiki tuleb enne Euroopa Liitu astumist tõmmata võimalikult palju investeeringuid,? soovitas Muldre.